Maitsed on erinevad ja nii ei jäägi ükski kaup naljalt seisma, olgu see siis tibukollane auto või tagasihoidlik must jope. Aga harjumatu väljanägemisega kepp? Kindlasti ostetakse, usub nii nende tegija kui ka müüja.
Skull asendub lihtsalt Indy või Kekkoga
8. november 2011, 16:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen ise natuke tsiklipisikuga nakatunud ja sellepärast on ka mu firma keppide esimesed mudelid kerge motosuunitlusega,» muheles ainulaadseid jalutuskeppe valmistama hakanud Elitex Int OÜ omanik, juht ja töömees Rain Suursaar.
Kui ta oma harjumuspärasest erineva väljanägemisega kepiga seltskonda või laste juurde läheb, on kohe huvilised ümber. «Ma ei tahtnud tavalise kaikaga käia,» põhjendas Suursaar. «Kui peab kepiga kõndima, siis olgu see isikupärane.»
Aasta katsetusi
Eesti Maaülikoolis kolmandat aastat kaugõppes ökonoomikat ja ettevõtlust tudeeriv Rain Suursaar (28) käibki kepiga tsiklipisiku pärast. Viis aastat tagasi tegi ta oma mootorrattaga 36 meetri pikkuse õhulennu, mille järel ärkas intensiivravipalatis murtud selgrooga. Nüüd on ta jalad poolenisti halvatud, kõndimiseks tuleb kasutada jalalabade ortoose ja keppi.
Suursaar otsis endale meeldivat keppi poodidest, aga ei leidnud. Appi tuli sugulane: ta andis auto käigukangi nupu, mis meenutas pealuud. Rain Suursaar kruvis selle kepile käepidemeks. «See oli tore kepp, aga murdus ära, lendasin trennist tulles kolm meetrit trepist alla,» meenutas ta.
Nii ei jäänudki muud üle kui ise kepp otsast lõpuni teha. Kõige raskem oli leida käepidemetele vastupidav materjal, valik langes kahekomponentsele uretaanile. Kepp ise on kahe millimeetri paksuse seinaga alumiiniumtorust, pulbervärvitud ja lakitud nooruslikult erksates, kuldsetes-hõbedastes ning ka tagasihoidlikes toonides. Kinnitused on tehtud nii, et kerge vaevaga saab vahetada ühe käepideme teise vastu.
«Katsetasin oma keppi üle aasta, enne kui selle järgi teisi valmistama hakkasin, proovisin erinevaid kinnitusvahendeid ja materjale,» rääkis Rain Suursaar. «Tulemus on selline, et kepp ei tohiks kuskilt katki minna.»
Elitex Int OÜ sai Luxcane’i kaubamärki kandvate jalutuskeppide valmistamiseks veidi üle 5670 euro starditoetust, mille eest soetas Suursaar tööriistu, tegi firma kodulehe ja tellis reklaamkleebiseid. Suurem osa toetusest kulub arvutiga ühendatava graveerimismasina soetamiseks, et kepi käepidemele kanda näiteks käija nimi.
Luxcane’i kolme erineva käepidemega kepid tulevad esialgu müüki Itaki, Cadoxi ja OÜ Rehabilitatsiooniabi poodides. Varsti lisandub Kekko 666, Skulli ja Indy käepidemetele Panter ja piljardikuuli moodi nupp.
On ka noori ostjaid
«Praegu on meil müügil klassikalise väljanägemisega kepid, need meeldivad ostjatele kõige rohkem,» rääkis Itak OÜ müügiassistent Kadri Kaasik. «Kataloogides on aga tohutult erineva väljanägemisega keppe, valida saab sadade hulgast.»
Nii erilisi keppe nagu Luxcane’i omad pole Itaki poodides müüdud. «Kindlasti on neil ostjaid, sest meil käib ka noori,» ütles Kadri Kaasik. «Nende keppide puhul on väga hea see, et käepidet annab lihtsalt vahetada, see on väga hea mõte.»
Itakis algavad keppide hinnad kaheksast eurost ja lõpevad 17 euro juures. Ostja maksab enamasti poole hinnast, teise poole tasub riik. Luxcane’i kepid, mida saab teha käija pikkuse järgi, hakkavad poes maksma 40–45 eurot. Keppe saab tellida ka firma kodulehelt.
«Mul pole eesmärk keppidega miljonäriks saada,» märkis Rain Suursaar. «Aga need on tehtud käsitsi ja see töö maksab rohkem kui masstoodang.» Tal on kindel plaan hakata Luxcane’i keppidega ka Soomes ja Rootsis kauplema.
Itak keppide läbimüügi üle ei kurda: oktoobris osteti firma kaheksast poest 54 keppi, neist 13 läks kaubaks Tartus.