Aastail 1857-1861 Heinrich Laakmanni trükikojas Tartus vihikutena ilmunud «Kalevipoeg» tuli oma 150. aastapäeva puhul tänavu oktoobris lugejate ette uues trükis. Kaante vahel on eestikeelse eepose kõrval selle vahendus inglise keelde.
«Kalevipoeg» mõjutab kirjanikke-kunstnikke tänase päevani
Uue, Kreutzwaldi-lähedase tõlke on teinud Austraaliasse punase okupatsiooni eest pakku läinud ja Tasmaaniasse elama asunud Triinu Kartus (1932-2003).
Kui arvestada ka esimest ja viimast kakskeelset väljaannet, on tänini ilmunud «Kalevipoeg» eestikeelse terviktekstina niisiis 20 erinevas trükis.
Teos on kütkestav hoolimata sellest, et autori teksti on kohati väga raske mõista. Eeskätt raskendab lugemist matkitud regivärsivorm, arhailisust taotlev sõnakasutus ja ka Kreutzwaldi loodud sõnad, mida keel pole siiski omaks võtnud.
Miks avaldab 150 aasta tagune raskepärane tekst imelist mõju põlvest põlve? Miks on «Kalevipoeg» nii inspireeriv, et väga paljud loojad on kasutanud oma teostes kujundeid Kreutzwaldi eeposest?
Mõned kirjanikud-kunstnikud saatsid Tartu Postimehes avaldamiseks vastuse.
Neid saab lugeda teisipäevases lehes.