Kopsuarst Ülle Ani ütleb, et paljud inimesed, kes ihkavad suitsetamisest loobuda, ei tea, et võõrutamisnähtude leevendamiseks ja kaalutõusu vältimiseks on võimalik pahest vabanejale pakkuda kaheksanädalast ravikuuri.
Suitsu aitab maha jätta tark ravim
31. oktoober 2011, 16:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisuguse kuuri tegi läbi Airi Tenno, kel on praegu neljas suitsuvaba kuu ning kes usub, et kuigi see on algus, on suur töö tehtud. Ta võib olla pääsenud! Enne seda suitsetas ta 18 aastat.
Täiskasvanud suitsetajaid aidatakse suitsust loobumisel Tartu Ülikooli kopsukliinikus ja südamehaiguste ennetamise kabinetis. Tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele on nõustamine aasta lõpuni tasuta. Tõsi – ravimite eest tuleb maksta, kuid kui see kulu tasaarveldada rahaga, mis samal ajal läheks sigarettide peale, siis ei ole väljaminek märkimisväärne.
«Vahel ikka mõtlen ja imestan, kuidas ma sain oma kõige ilusamatel aastatel suitsetamise peale nii palju aega ja tervist kulutada!» ütleb Airi Tenno.
Raha ja tervis
«Selle raha oleksin ju võinud kulutada kas parema toidu või kontserdi- ja teatripiletite või iluprotseduuride peale!» räägib ta. «Ja siis ma nägin muidugi ka seda, mida see suits minuga teeb. Õudne! Nahk muutus koledaks, hambad kollaseks, kortsud tulid…»
Dr Ani ütleb, et midagi hullu ei oleks ju selles, kui suitsu tõmmataks ainult kord aastas. Sel oleks siis sama efekt, mis indiaanlastel rahupiipu tehes – agressiivsed mõtted taanduvad ja pidutsemine trummipõrina saatel võib alata.
«Aga tubakapakendis on 20 sigaretti ning inimene peab iseendaga sõda pidama 20 korda päevas,» sõnab kopsuarst.
Airi Tenno suitsetaski vähemalt ühe paki päevas. Hommikud algasid nii: klõps – vesi keema, klõps – suits põlema! Siis kohvitassiga rõdu peale, ja klõps – teine suits põlema. Enne veel, kui ta kodunt lahkus, klõps – kolmas suits.
Mida nikotiin ajus õieti teeb?
Dr Ani ütleb, et nikotiin on kui võti, mis lükkab ristseliti lahti ühed väga erilised uksed, kust hakkab sisse tulvama organismi enda mõnuaine dopamiin.
Inimkeha toodab dopamiini ka loomupärases olekus. Selle tase tõuseb näiteks siis, kui inimest kiidetakse, kui ta saavutab seatud eesmärgi, kui ta tegutseb füüsiliselt.
Nikotiin vabastab dopamii-nikoguse aga plahvatuslikult, tekitades emotsionaalse eufooria. Inimene harjub ära normaalsest palju kõrgema dopa-miinitasemega. Ta haarab sigareti järele aina sagedamini ning see provotseerib dopamiini tootmist muudkui uuesti ja uuesti. Sellest jäädaksegi sõltuvusse.
Ravimid, millega suitsetamisest loobujat aidata, ei sisalda nikotiini nagu plaastrid või närimiskummi.
Dr Ani selgitab, et näiteks üks neist ravimeist suudab hoida organismis suitsetamise tulemusena tekkinud dopamiini taset nii, et inimesel kaob ära kihk haarata kohe järgmist sigaretti.
Et suitsunälja- ja toidunäljakeskus asuvad ajus kõrvuti ning on üksteist rahuldavad, siis selle ravimi puhul ei teki suitsetamisest loobujal ka näljatunnet.
Teine ravim vahetab ära «lukuaugud». See tähendab, et ravim avab «lukuaugud» ise, blokeerides need nikotiinile ehk muutes nikotiini valevõtmeks. Ravimi enda toime on aga rahulik ja dopamiini tootmine samamoodi, varasemad kõrged sakid kaovad ära.
Airi Tenno meenutab, et esimesel nädalal, kui ta hakkas ravimit tarvitama, võis ta suitsetada. Teisel nädalal tuli tal valida esimene suitsuvaba päev ja ravimi annust natuke suurendada. Pärast nelja suitsuvaba päeva läks kõik üllatavalt libedalt. Juba kuue nädala möödudes unustas ta ravimi võtmise ja sai vabalt ilma hakkama.
Salakaval mõnutunne
Miks aga kõrge dopamii-nitase, mis laseb inimesel end ju nii mõnusalt tunda, sedavõrd paha on?
Aga ajukoes vabanenud virgatsained põhjustavad mitte ainult meeleolu tõusu, vaid ka kõikide organite töö aktiveerumise. Süda hakkab kiiremini lööma, vererõhk tõuseb... Tossus, mis inimene kopsudesse tõmbab, on üle 4000 keemilise ühendi, mille vastu organism asub jõuliselt võitlema.
Suitsetaja organid – kopsud, veresooned, süda, nahk, liigesed – vananevad kolm korda kiiremini kui mittesuitsetajal. Haiguste loetelu pole siin loos enam mõtet üle korrata.