Mul pole midagi rahvusvahelise kiirrongi vastu, kui see kunagi hakkab läbi Eestimaa sõitma.
Pole ka midagi korralikult laiendatud ja muidu rekonstrueeritud teede vastu, mis tõstavad tuju, hoiavad kokku aega ja on ohutumad. Ma ei arva ka seda, et nende asemel oleks mõttekas remontida kõrvalisi teid või linnatänavaid, sest suured summad kuuluvad suurtele asjadele.
Lugeja kiri: unustatud tee
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küll aga olen vastu sellele, kui kohalikest eelarvetest jäävad välja suhteliselt väikesed, aga linnakodanikele hädapärased käiguteed. Kui neile pole aastaid tähelepanu pööratud, ka mitte noil jõukamatel aegadel. Et tuterdage edasi poris, neelake suvel tolmu ja lõhkuge oma sõidukeid aukudes.
On arusaamatu, miks muidu suures osas korda tehtud Ihastes pole siiamaani jõutud näiteks Ranna puiesteele, isegi mitte selleks, et sealsed augud kas või kruusaga täita. Ainult sahk käib seal regularselt teed hööveldamas, millest aga augud millimeetri võrragi ei parane, lahti aetakse kivid ja kuivaga matab tolm hinge.
Milleks teha tööd (ja selle eest maksta), mis olukorda ei paranda, vaid teeb hoopis hullemaks?