Õuepaviljonidesse tulevad rühmad

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maarjamõisa lasteaia õuepaviljonis ripuvad praegu kiiged, aasta pärast käib seal ehitus.
Maarjamõisa lasteaia õuepaviljonis ripuvad praegu kiiged, aasta pärast käib seal ehitus. Foto: Sille Annuk

«Ongi hea, et selle siit ära saab, see on ju nii inetu,» oli Maarjamõisa lasteaia direktor Kai Kens hoone õuepaviljoni näidates rahul, et linn tahab selle asemele hoopis rühmaruumi ehitada.

Mitmel Tartus 60. ja 70. aastatel ehitatud lasteaial on projektis iseärasus – maja külje sees on esimesel korrusel suur ava, terrassi moodi õuepaviljon. Sinna saavad lapsed vihma eest peitu joosta, seal hoitakse jalgrattaid või ripuvad kiiged nagu Maarjamõisas.

Lasteaiakohtade nappuses on linna silmad nüüd hindavalt nende varjualuste poole pöördunud. Vundament on ju olemas, katus ja kolm seina ka. Piisab vaid ühe seina juurdeehitamisest ning ühe rühma suurune tuba on olemas.

Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni sõnul on töid vaja teha küll pisut rohkem – võtta maha mõned seinad, paigaldada aknad, soojustada, vedada vajalikud kommunikatsioonid. Kuid igal juhul on see tunduvalt odavam ja lihtsam kui päris uue hooneosa ehitamine. Rääkimata sellest, et uued rühmad valmivad nii palju kiiremini.

Praeguseks on projekteerijaga sõlmitud leping viie järgmisel aastal ringi tehtava lasteaia uute ruumide jaoks. Veel kolmes lasteaias peaksid uued rühmad valmima plaani järgi aastal 2013.

15 uut rühma

Uusi ruume loodetakse lõpuks saada 15. Neist 11 tulevad varjualustest ja ülejäänud neljale tehakse ümberehitus praegustes ruumides.

Jürgensoni sõnul vaadati lasteaiad üle sellise pilguga, kus oleks võimalik seniseid pindu otstarbekamalt ära kasutada. Esimesed viis valiti selle järgi, et neis saaks ehitust alustada tuleval aastal.

Kai Kens rääkis, et tema teada võetakse nende lasteaia õuepaviljoni praegune sisesein maha, kuna selle taga on koridor, kust saab juurde veel mõned ruutmeetrid. Sellesse kohta on plaanis teha sõimerühm 14 lapsele.

«Mul endal on just oma lapsevanemate pärast hea meel,» rääkis Kens, et nüüd on neil peredel lootust ka oma pesamunad samasse lasteaeda panna.

Rukkilill jääb ootele

Paviljonide ümberehitus tähendab aga, et vähemalt esialgu jääb ära plaanitud Rukkilille lasteaia juurdeehitus.

Abilinnapea Tiia Teppan rääkis, et juurdeehitusega oli küsitavusi. Suurim probleem oli, et üheks aastaks, tööde ajaks oleks tulnud lapsed paigutada teistesse lasteaedadesse.

Seega oleks rühmade juurdetuleku asemel ruumikitsikus selleks ajaks hoopis süvenenud.

Regionaalministeeriumist lubati Rukkilille lasteaiale juba toetust 456 545 eurot ning praegu käib Teppani sõnul kirjavahetus, et suunata see raha hoopis teiste lasteaedade ümberehitusse, sest sealt tuleb uusi rühmi rohkem ja kiiremini.

Järgmise aasta eelarve projektis on nende tööde tegemiseks plaanitud 906 164 eurot, millest peaks abilinnapea sõnul piisama ka juhul, kui riik ei nõustu Rukkilille toetusraha ümbersuunamisega.

Lasteaedade ümberehitus

• 2012: Kannike, Maarjamõisa, Tähtvere, Piilupesa, Hellik

• 2013: Kelluke, Ristikhein, Triinu ja Taavi

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles