Nõukogude ajal olid vendade Tõnissonide valdused Eerikal Eesti Põllumajanduse Akadeemia ning Ülenurme õppe- ja katsemajandi käes. Hansu talus oli katselaut, Jüri häärberis EPA labor (veel enne seda haigla), Jaani istikute põld ja kergem maamaja olid tasaseks tehtud.
Riiklikud ümberkorraldused on puudutanud ka Eerikat. Endine häärber ja kunagine laborimaja on täna üsna kulunud väljanägemisega.
Kuid ajahambast puudutatule on siiski paistmas elustav päikesekiir. Maja tammise ukse taga on jõudumööda tegutsemas Eesti Maaülikooli sihtasutus Mahekeskus, arenevale inimsõbralikule aiandus- ja põllundustegevusele eeskuju andja. Nii ajaratas ringi käib…
Värskelt remonditud fuajees on vaadata väike, kuid teabelt huvitav postrite väljapanek. See sobib väga hästi just siia majja, Tõnissoni «Wennaste Aia-äri» südamesse. Üks stend näitab Jüri Tõnissoni kui «tõenäoliselt eestlaste ja 1920. aastatest peale üldse Eesti vanima ning suurima aia-äri omaniku ja tegevjuhi» toimetamisi oma valdustes (16,6 ha).
Teine poster tutvustab Jaan Tõnissoni kui idealisti reaalsemat poolt – tema kui Eesti põllumajandusliku ühistegevuse rajaja ning Tõnissoni «Wennaste Aia-äri» Eerika õunaaia (5,5 ha) omanikku. Jaan Tõnisson veenis taluperemehi, et «rahvusliku toimetuleku oluliseks eelduseks on talude majanduslik edendamine». Ta innustas põllumehi asutama põlumajanduslikke ühistuid.
Baltisakslaste eeskujul soovitas ta talunikel minna viljakasvatuselt üle tasuvamale piimakarjapidamisele ja aiandusele. Ühistöö propageerimiseks korraldas ta 1899. aastal Tartus esimese Eesti põllutöökongressi.
Eerika õunakasvatuse tegevjuhiks oli Jaan Tõnissoni abikaasa Hilda Tõnisson. 1938. aastal kasvas Jaan Tõnissoni õunaaias 700 viljakandvat õunapuud.
Jaan Tõnissoni õunu müüdi Tartus, Tallinnas ja Soomes. Koguni Liibanonis. 1940. aasta arreteerimised seiskasid vendade Eerika aiaäri.
Jaan Tõnissoni üht vähemvalgustatud tegevustahku tutvustab tema 140. sünniaastapäeva puhul postriväljapanekuga Eesti Maaülikooli teadusloo uurimiskeskuse juhataja Erki Tammiksaar.