Rahvusvaheliselt tunnustatud ülikoolilinn ja turismisihtkoht ning Eesti arengut edendav keskus – just niisugusena määratleb tuleviku Tartut arengustrateegia «Tartu 2030». Emotsioone kõrvale jättes ning mitmeid aspekte kaaludes tuleb tunnistada, et sellise visiooni elluviimine on võimatu nüüdisaegse, mitmekesise ja atraktiivse kesklinnata. Linna üldkeskuse areng on võti Tartu strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
Muutused sunnivad
Kesklinna ruumilist arengut on käsitletud 1995. aastal kehtestatud ja tänini kehtivas dokumendis, mis kannab pealkirja «Tartu vanalinna regenereerimisprojekt ja kesklinna osaüldplaneeringu korrektuur». See üldise suunitlusega planeering keskendub peamiselt vanalinna tsonee-rimise ja hoonestamise küsimustele ning vanalinna muinsuskaitsevööndist väljapoole jäävat ala käsitleti vaid Riia tänavani.
Selge on see, et tänapäeval ei mõista me kesklinna all enam seda osa linnast, mis mahtus selle mõiste alla viisteist aastat tagasi. Linna üldkeskus on väliste ja sisearengute tõttu palju muutunud ning territoriaalselt laienenud.
Turu tänava ja Emajõe vahele on aastate vältel kujunenud uushoonestusega linna keskus, mille edasine areng vajab põhjalikult läbikaalutud suunamist. Emajõe elutu vasakkallas Vabadussillast Võidu sillani, mida võib kahtlemata pidada üheks suurima potentsiaaliga osaks tuleviku kesklinnast, on juba tekitanud rõõmustavalt elavaid diskussioone.
Teiselt poolt on linnasüda viimase kümnendi jooksul loovutanud oma funktsioone uutele tõmbekeskustele.
Kesklinna funktsioonide mitmekesistamine ning seeläbi atraktiivsuse suurendamine peab olema linna ruumilise arengu suunamisel üks põhiülesandeid. Tartu linna üldplaneeringu korralisel ülevaatamisel 2010. aastal tõdeti muu hulgas, et uut teemaplaneeringut vajab lähitulevikus ka kesklinn. Selle ajaloolises osas süveneb tendents, et kauplused asenduvad toitlustusettevõtetega ning paljud rendipinnad seisavad kasutuseta.
Keskendume kesklinnale
Linna arengustrateegia ja üldplaneering ei ole piisavalt detailsed, et kesklinna arenguga seotud küsimusi lahendada. Kehtiv üldplaneering kujutab endast suures osas pigem olemasoleva olukorra määratlemist kui terviklikku kontseptsiooni kesklinna ruumiliseks arendamiseks. Eeltoodust tulenevalt algatas linnavolikogu möödunud aasta lõpus kesklinna üldplaneeringu koostamise.
Millist üldkeskust Tartu siis tegelikult vajab? Millised funktsioonid peaksid tulevikus kesklinnas paiknema? Mis saab Emajõe kaldapealsetest? Neile ja mitmele teisele küsimusele on vaja leida võimalikult üheselt mõistetavad vastused. Kesklinna planeerimise lõpptulemus sõltub suuresti alustalana selge visiooni väljakujundamisest.
Sellest tulenevalt on linnavalitsus algatanud kesklinna arengustrateegia koostamise ning sõlminud protsessi koordineerimiseks lepingu konsultatsiooni- ja koolituskeskusega Geomedia.
Strateegias kujundatakse kesklinna ruumilise arengu põhimõtted ning hinnatakse ruumilise arenguga kaasneda võivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel keskendutakse kesklinna visiooni ja jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku ning kultuurilise arengustsenaariumi leidmisele.
Parima tulemuse saamiseks koostatakse töö käigus erinevaid stsenaariume, mida seejärel hinnatakse, lähtudes funktsioonide ühildamise võimalustest, sihtrühmade vajadustest, mõjust linna kui terviku arengule ning finantsilistest mõjudest.
Lõpptulemusena valitakse välja põhjalikult läbivaieldud stsenaarium, millele tuginedes hakatakse koostama kesklinna üldplaneeringut. Üldplaneeringuga määratakse tänavate, puhkealade ja hoonestusalade asukohad, maakasutuse juhtfunktsioonid ning hoonestuse põhimõtted Tartu kesklinnas.
Linlaste osalus
Ühiselt aktsepteeritava strateegia väljakujundamise võtmeküsimuseks on huvirühmade esindajate, ekspertide ja avalikkuse laialdane kaasamine.
Eilsest on kõigil linnakodanikel võimalus kuu aja jooksul Tartu koduleheküljel väljendada oma rahulolu või rahulolematust mitmesuguste Tartu kesklinnaga seonduvate linnaelu teemadega ning teha ettepanekuid olukorra parandamiseks.
Soovin kindlasti rõhutada, et elanike tagasisidel on kesklinna arengustsenaariumide koostamise ja hindamise seisukohast väga suur väärtus.
Novembris on kavas korraldada üheksa temaatilist töötuba, kus huvirühmade esindajate ja ekspertide koostöös keskendutakse olulisimatele kesklinna funktsioonidele. Valminud arengustsenaariumide tutvustamiseks korraldab linnavalitsus avaliku väljapaneku ning sellele järgneva avaliku arutelu, millel on kõigil huvilistel võimalik teha ettepanekuid ja väljendada oma eelistusi.
Usun, et selliselt toimides me jõuame loogilist rada pidi planeerimisotsusteni, mille üle võime õnnelikud ja uhked olla ka kümnete aastate pärast.
Kutsun kõiki üles kujundama Tartule kesklinna, mis oleks võimalikult atraktiivne paljudele sihtrühmadele ning kuhu oleks põhjust tulla kakskümmend neli tundi ööpäevas. Terve ja tugev süda on elujõulise linna alustala.