Idarindele lahkuv Otsalt on tehtuga rahul

Aivar Otsalt. Foto: Margus Ansu

Jaanuarist Ida prefektina tegutsev Aivar Otsalt peab ennast pigem käimalükkaja tüüpi tegelaseks ja kuna Lõuna prefektuur töötab korralikult, asubki ta nüüd ehitama ja korraldama Jõhvis.

Mis eesmärgid teil 2002. aastal Tartu prefektiks tulles olid?

Eks see Lõuna prefektuuri ülesehitamine ongi olnud mulle väljakutse. Võib öelda, et see sai ära tehtud. Struktuur, mille ma lõin juba 2002. aastal Tartu politseiprefektuuris, on nüüd üle võetud terves Eestis.

Mille poolest erines see struktuur teiste prefektuuride omast?

Esiteks polnud ühelgi asutusel varem enda politseikontrolli talitust, mis võitleks politsei sisekorruptsiooni ja distsipliinirikkumistega. Teiseks koondasin ühte osakonda kõik tugiteenused, mis olid enne mitme väikese üksusena prefekti vahetus alluvuses.

Kas prefektuuride reform on tagantjärele vaadates õnnestunud?

Prefektuuride liitmine oli vältimatu, sest andis politseile võimaluse oma ressursse paindlikumalt kasutada. Politseinike hulk on vähenenud 130 võrra ja vähenemistendents on ka tuleval aastal – politseiameti ettekirjutuse kohaselt väheneb Lõuna prefektuuri politseinike koosseis veel umbes 20 inimese võrra (praegu töötab prefektuuris 900 inimest – N.N.).

Majanduskasvu ajal on politseinike hulka aina vähendatud, aga ka mitmed eksperdid on kinnitanud, et kuritegevus kasvab tuleval aastal seoses majanduskriisiga. Kas politseinike hulga vähendamine ei ole sellises olukorras risk?

Me oleme praegu tõepoolest juba olukorras, kus peab hakkama politseinikke hoidma. Minu arvates ei tohiks rohkem koosseise vähendada, sest see hakkab ilmselgelt turvalisust mõjutama.

Aga see 20 politseiniku võrra vähendamine prefektuuri töö kvaliteeti ei mõjuta?

Ma usun, et ei mõjuta, aga samas arvan, et piir on käes ja rohkem ei tohiks personal kindlasti mitte väheneda.

Kas te lähete Ida-Virumaale sellise tundega, et nüüd on tehtud kõik, mis ma siin teha tahtsin? Kas on ka selliseid eesmärke, mis said täidetud osaliselt või jäid üldse täitmata?

Ma arvan, et pigem on eesmärgid ikkagi täidetud. Aga kui sa oled hingega asja juures, siis sa alati otsid, mida veel saaks teha.

Eesmärkidest rääkides on loomulikult kahju, et Jõgeva politseimaja on korda tegemata ja ei saanud käivitada Võru politseimaja ehitust. Kõik otsused on olemas, aga riigis on rasked ajad ja neid otsuseid ei ole võimalik täna ellu viia.

Ettevõtluses on rühm selliseid käivitaja tüüpi ärimehi, kes lükkavad mingi süsteemi käima ja asuvad siis uue projekti kallale. Kas teie üks põhiülesanne on teha Ida-Virus sedasama mida Tartuski – viia läbi samasugused reformid nagu Lõunas?

Väga õige. Mina olengi pigem see tüüp, kes ei ole väga suure rutiinitaluvusega. Mulle meeldib, kui mu tegevusest midagi sõltub, ma saan vastutada ja mul on mingi ülesanne, mida täita. Idas on sellised võimalused olemas: tuleval aastal algab Narva uue politseihoone ehitus ja Jõhvis peamaja ehitus.

Eks ülesanne on kogu töökorralduse tõhusaks muutmine ja nii edasi.

Kuivõrd üldse sõltub kuritegevus piirkonnas prefektuuri juhtimisest ja mil määral sotsiaalsest olukorrast. Pole ju saladus, et Ida prefektuuris on sootuks keerulisemad lood nii sotsiaalse olukorra kui kuritegevusega. Kas seal üldse saab saavutada sama häid tulemusi kui siin Lõunas?

Ma arvan, et prefektuuri juhtimisest sõltub päris palju alates sellest, milliseid probleeme me kuskil näeme ja palju me kohapeal politseinikke hoiame. Kuidas korraldada töö nii, et suudaksime kohapeal tegelda õigusrikkumistega? Kuidas kaasata kohalikke omavalitsusi?

Ehedaimad näited on Tartu ja Viljandi, mis on pidevalt panustanud turvalisusesse, ja see on andnud ka tulemusi. Kui rääkida näiteks videovalvekaameratest, siis oleme Tartus menetlenud umbes 250 läbi kaamera teatavaks saanud juhtumit.

Kui rääkida sisulisest tööst, siis olen aru saanud, et Lõuna prefektuur on töötulemuste poolest Eestis eeskujulik. Suvel kirjutasime nn prefektuuridevahelisest sotsvõistlusest tulemusraha nimel, aga ka selle võitis Lõuna prefektuur ju ära. Mis on selle edu põhjused?

Selle põhieesmärk oli liiklussurmade ja raskete liiklusõnnetuste vähendamine ja võib öelda, et Lõuna prefektuur on kõige jõudsamalt selle eesmärgiga hakkama saanud.

Kõigepealt peab olema ikkagi hästitoimiv asutus ja struktuur ning see tuleb sisustada inimestega. Tuleb leida õiged struktuuriüksuste juhid, kellega on eesmärgist ühine arusaam. Need on olemas ja teiseks hakkavad tulema ka töökorralduslikud lahendid.

Hakkasin nelja aasta eest läbi viima isikupõhist hindamist, leppisime kokku kõigile üheselt mõistetavad ja üldtunnustatud töönäitajad. Oleme suutnud tänu sellele päris palju oma ridu puhastada.

Kas see peaasjalikult liiklusele keskendunud tulemustasude süsteem ei tekita riski, et varavastaste kuritegudega tegelemiseks jätkub vähem auru?

Selline tulemustasu jagamise süsteem kõigile prefektuuridele oli tänavu esmakordne. Kui meil on prioriteet, siis peame sellega tegelema esmajoones. Ja kui see on liiklus, siis meie siin Tartus ei vali prioriteete – need on kooskõlas poliitilise tahtega, mis on antud meile täitmiseks.

Aga tööd tuleb korraldada ja inimesi juhtida nii, et teised valdkonnad ei jääks katmata.

Pigem on tegu töö osakaalu muutusega, aga ega siis kriminaalpolitsei ja

piirkonnakonstaablid pole kuhugi kadunud. Eks me pidevalt analüüsime oma tööd ja vaatame, milline kuriteoliik hakkab arenema või probleeme tekitama.

Milliste kuritegude lahendamisel king Lõuna prefektuuri praegu kõige rohkem pigistab?

Ega me ei pääse narkokuritegevusest. Mida raskemaks elu muutub, seda rohkem otsivad inimesed abi kõikvõimalikest mõnuainetest.

Ükski riik ei ole suutnud narkokuritegevust ära kaotada, aga politsei eesmärk on hoida see kuritegevuse liik kontrolli all ja see on valus koht. Kui saad ühed diilerid kätte ja vanglasse toimetatud, on teised kohe asemel. Eks see kuritegevus lähe järjest rafineeritumaks ja raskemaks.

Kas Kalle Kolgi (politseinik, kes põhjustas joobes avarii ja sõitis tänavu otsa abipolitseinikule – N.N.) juhtum võib edaspidi korduda või on sellised asjad välistatud?

Ei saa välistada, et politseiametnik paneb toime rikkumise. Tegemist on inimesega ja ega lõpuni inimese sisse ei näe. Meil on praegugi kontrollimisel suhteliselt palju infot, mis puudutab politseiametnike tegevust.

Alles hiljuti vallandasite ühe noore politseiniku.

Jah, vallandasin küll. Ta oli suhteliselt vähe siin töötanud ja väga raske oli juhtunut ette näha.

Ei ole tänagi veel meie read kõige puhtamad. Tean inimesi, kellega tulevane Lõuna prefekt peab väga tõsiselt tegelema, ja selle info annan ma loomulikult ka talle edasi.

Teiega on seotud mõned skandaalid. Kuidas te neid tagantjärele vaete ja milliseid järeldusi te neist juhtumitest olete teinud peale selle, et ajakirjanikud on vastikud.

Kui ma oleksin paranoiline ja nõrganärviline, siis me ilmselt ei suhtleks. Ajakirjanikule oleks mul võibolla selline soovitus, et ma tunnen tihtipeale enda nahal, et uuriv ajakirjandus võiks olla veel uurivam – siis saaks asja paremini selgeks.

Teiseks on kõrge politseiametnik suhteliselt hea sihtmärk. Amet on selline. Kui me võtame minu ümber käinud ažiotaaži lahti, siis paraku kaovad need teod ära või kaob isegi sündmus ära.

Võibolla tasuks mõista, et ilmselgelt on aja jooksul kogunenud hulga vaenlasi. Olen oma pika prefektikarjääri jooksul pidanud inimesi koondama ja vallandama. See kõik on olnud kellelegi väga raske.

Kas te võtate Tartust kellegi oma Jõhvi meeskonda kaasa?

Politseiametnikest tuleb kaasa ainult üks – kriminaalosakonna juhiks tuleb Rauno Võsaste (praegune kriminaalosakonna ülemkomissar). Lisaks kaasan esialgu projektipõhiselt Tartust majandustalituse juhi Janek Tamsalu ja avalike suhete juhina hakkab tööle Eduard Vismann (praegune teenistusosakonna juhtivspetsialist). Praegu on need ametikohad Idas tühjad.

Nad mõlemad jäävad ikkagi Lõuna prefektuuri hingekirja. Ma ei taha minna Idasse niimoodi, et tuleb üks meeskond, mis hakkab seal ütlema, kuidas tuleb töötada.

Mõte on panna kokku Tartu ja Ida head mõtted.

Tamsalu on selle maja siin Riia tänaval valmis teinud ja saanud ka teeneteristi. Kui nüüd Idas algab kahe maja ehitamine, siis miks ma peaksin leiutama hakkama.

Kas te hakkate nüüd igal hommikul Ida-Virusse tööle sõitma ja kohapeal end sisse ei seagi?

Eks mu pere ja kodu on ikkagi Tartus ja kahte kodu ei jõua üles ehitada. Jään loomulikult koju käima, aga pean arvestama sellega, et Ida-Virumaal tuleb veeta ka töövälist aega.

Kas Ida-Viru on teile pigem ajutine väljakutse? On ju arutletud, et see on ajutine peatuspunkt enne suurt kalpsatust ühte põhjaranniku teise punkti.

Ei saa minna ajutiseks. Loomulikult ei saa välistada mis tahes liikumist, aga ma lähen Ida prefektuuri väga tõsiste mõtete ja tõsise tahtega seal midagi muuta ja paremaks teha.

Mis sõnumi te siis oma järeltulijale Tartus jätate?

Ma soovitaks hoida neid inimesi, kes siin praegu tööl on. Maja majaks, aga inimesed ja hästitoimiv meeskond annavad sellele hoonele sisu ja loovad politseist usaldusväärse partneri.

Need väärtused on praegu olemas ja pigem tuleks neid hoida.