Kaks alust Stockholmist ja üks Turust jäid valikusõelale Tartu otsinguil tuua Emajõele uus restoranlaev, ehkki pakkumisi tuli ka nii Pärnust kui Austraalias
Tartu leidis laevu mere tagant
19. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik need kolm meretagust alust on hinnaklassist viis miljonit krooni, tehniliselt heas korras, kuid vajavad iluravi.
Otsitav laev peaks olema sadakond inimest mahutav jõelaev, millel on restoranitekk, et saaks pakkuda sööki, ja päikesetekk, kus saaks vabas õhus loodust nautida.
Kas mõni neist kolmest laevast juba tuleval suvel mööda Emajõge võiks kulgeda, ei ole veel üldsegi selge.
«See ei ole nii kerge, et valisime ära ja kohe saame kätte,» nentis Emajõe Jõeriigi juhatuse liige Viktor Nukka, kelle õlule on pandud laeva otsimise kohustus. Ta selgitas, et järgmiseks on vaja välja selgitada, kuidas ja millise eelarvega õnnestuks lõpuks välja valitav laev Tartusse tuua.
Üks asi on laev üle mere tuua, seda saab teha suurema laevaga, teine aga laeva toomine edasi Tartusse.
Üks mõte on sõidutada laev merd mööda Sillamäele ja sealt maad mööda Vasknarva, kust see juba omal jõul saaks sõita Tartusse.
«Kui saaksime transportimise hinna kätte, saaksime EASist taotleda laevaostuks raha,» selgitas Viktor Nukka. Ta avaldas lootust, et transportimise hind selgub veel selle aasta jooksul.
Atlantisega kahasse
Laevaostu eelarveks on praegu kavandatud kuni kümme miljonit krooni, millest pool on lootus saada EASilt, teise poole paneks juurde Atlantise juht Olga Aasav, kes viimased neli aastat rentis Rein Kilgile kuuluvalt Tartu Sadamalt reisilaeva Pegasus. Seda alust ta enam rentida ei tahaks.
Aasav ütles, et otstarbekas oleks Emajõel kasutada laeva, millel oleks ka korralik salongiküte, see võimaldaks hooaega pikendada mõnelt suvekuult kuue-seitsme kuuni. Laev võiks tema sõnul toimida nii nagu ujuvkõrts Santa Maria endistel aegadel.
Nukka märkis, et laeva suurele kiirusele pole tähelepanu pööratud, sest Soomes konsulteerinud spetsialist ütles, et pikki ja kaugeid sõite pole mõtet sellise restoranlaevaga planeerida, optimaalne, mida inimesed välja kannatavad, oleks paar-kolm tundi.
Olga Aasav ütles, et üks Nukka väljasõelutud alus läheks raudselt loosi, sel on 25 kohta ülemisel tekil ja 75 alumisel ning see on avarate akendega.
Aasav rõõmustas, et Tartus on teisigi ettevõtjaid (Ilmar Metsanurk ja Aleksei Saal –
J. S.), kes Emajõele laevu tuua püüavad, sest küllap needki hakkavad silduma Atlantise ees.
Ta ütles, et nii Pegasuse rentimine kui uue laeva ostmine on kantud lootusest luua laeva ja Atlantise vahel sünergia.
Tartu abilinnapea Karin Jaanson ütles, et linnale on laevapakkumisi tulnud mujaltki, isegi Austraaliast. Näidisteks olid saadetud 40–60-kohaliste laevade lingid.
Et Tartu soov oli saada suuremat laeva, lükati see pakkumine kõrvale.
Muidki pakkumisi
Tartule pakuti ka Vestat, mis 2004. aastal sõitis Kihnu ja Munalaiu vahet ja mis on ehitatud 1973. aastal Astrahanis. Ent laeva vanus tekitas ebalust.
Jaanson ütles, et laevaostu korraldamine on jäänud Emajõe Jõeriigi õlule ja ostjaks plaanitud Atlantis seepärast, et linn ei ole selles küsimuses kvalifitseerunud toetuse saajaks, ehkki esmalt oli mõte osta laev linnale ja rentida see ettevõtjale edasi.
Praegu ei ole linnaeelarves laevaostu toetuseks plaanitud ühtki krooni. Karin Jaanson ei välistanud aga, et linn toetab laeva tegevust. Linnavalitsus on maksnud toetust, et õpilased ja lapsed saaksid soodsamalt sõita.
«See on olnud linna huvides, et laevad Emajõel sõidaksid,» lausus Jaanson.