Tartumaa mõisakalmistud on võsastunud, lagastatud ja rüüstatud ning paistab, et nii jääbki. Vaid Luunja kuulsate parunite surnuaial käib töö, et veidi sellest häbiplekist kustutada.
Luunja kuulsate parunite surnuaed saab viisaka ilme
18. oktoober 2011, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kalmistut me taastada ei saa, sest siin on kõik põhjalikult segi pööratud,» ütles Luunja parunite kalmistule memoriaalparki rajava MTÜ Münnich juht Sven Šois. «Aga siia on võimalik teha kõigile avatud koht, mis annab aimu ajaloost. Kõige tähtsam on see, et saame veidi heastada seda kurja, mis siin on tehtud.»
Luunja ratsaspordibaasi lähedal asuvale parunite kalmistule on maetud Venemaa ajaloos tähtis krahv Burchard Christoph von Münnich ning eestlastele olulised mõisnikud Nolckenid. Nende hauakohtadest pole aga enam jälgegi, sest väike kalmistu pöörati segi 1970. aastatel, kui sovhoos ehitas surnuaia ühte otsa sigala.
Hävisid Münnichi kabel ja hauakivid. Teine pool kalmistust lagastati jäätmetega.
Kolm aastat tagasi hakkas MTÜ Münnich 1,2-hektarist kalmistuparki korrastama: veeti minema tonnide kaupa prügi ja lasti võsast välja raiuda pargi vanad puud. Nüüd alustas MTÜ Münnich euroraha abil Luunja mõisaomanike memoriaalpargi väljaehitamist.
Memoriaalpargi projekti autor on ASi K&H maastikuarhitekt Karin Bachmann. «Teeme korda kalmistule toova tee ja allee, ehitame siia lähedale parkla,» loetles Sven Šois eesseisvaid töid.
Kõigile avatud koht
Puude vahele tuleb suurtest põllukividest kivikülv, tiigi äärde mälestusnurka paigaldatakse seal puhkavate inimeste meenutamiseks mälestuskivi. Mõistagi tulevad pingid ja infotahvel, pargi Luunja-poolsesse serva tehakse mänguväljak.
«Kui parki toob korralik tee ja siin saab rahulikult istuda, siis on inimestel põhjust siia tulla,» märkis Šois.
Tartumaal on kaheksa mõisakalmistut: Luunja, Majala, Kurista, Saadjärve, Rõngu, Mäksa, Kodijärve ja Vedu mõisa surnuaed. Neist kuus viimast on riikliku kaitse all.
«Mõisakalmistud on tihti unustusse vajunud, sest baltisaksa suguvõsad on siit ammu lahkunud ja kohalikud ei pea mõisakalmistuid oma kultuuripärandi osaks,» ütles muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Reelika Niit.
Neile kalmistutele viitavad vaid mõned säilinud piirdeaiapostid ja hauatähiste alused, mõnikord on hoomatav planeeritud haljastus ning kalmistule viiv allee. Üliharva on säilinud kabel, Tartumaal on püsima jäänud vaid von Essenite hauakabel Mäksa mõisa kalmistul.
Omanikku nagu polegi
Reelika Niidu sõnul sõltub mõisakalmistu kordategemine maaomanikust, muinsuskaitseametist saab nõutada mälestise hooldamiseks toetust. Kuid häda on selles, et mõisakalmistud asuvad enamasti reformimata riigimaal ja seega konkreetne omanik puudub.
Tartu maakonnas asub reformimata riigimaal viis mõisakalmistut. Vaid Luunja ja Kurista kalmistu on eraomandis ning Vedu kalmistu jääb Riigimetsa Majandamise Keskuse maale.
MTÜ Münnich teeb Luunja mõisakalmistule memoriaalparki eurotoetusega: teisel katsel saadi tööde tegemiseks põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti kaudu 59 400 eurot ehk vanas rahas ligi 930 000 krooni külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse programmist.
Park saab korda tuleval kevadel. Sven Šois loodab, et kunagi tuleb sinna ka valgustus, sellesse projekti kallis elektritöö ei mahtunud.