Heites Tartu linnavalitsusele ette leigust riigikohtu uue maja tarbeks krundi otsimisel, saatis riigikohtu esimees Märt Rask Tartu volikogule kirja, milles palub vastust küsimusele, kas linn peab õigeks, et riigikohus asub jätkuvalt Tartus.
Kas riigikohtule on Tartus kohta?
18. oktoober 2011, 08:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui vastus esimesele küsimusele on jah, soovib riigikohtu esimees Rask läinud neljapäeval posti pandud kirjas volikogu seisukohavõttu, millises linna piirkonnas võiks riigi ühe võimuharu esindaja, riigi kõrgeima kohtu hoone asuda.
Toomel endises ülikooli kliiniku hoones töötav riigi kõrgeim kohus on uue maja ehitamise plaane pidanud vähemalt neli aastat. Tõsisemalt tehti koostöös Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga ettevalmistusi esindusliku uue kohtumaja ehitamiseks vallikraavi nõlvale uue anatoomikumi ja Liivi tänava arhiivihoone vahele, mis oli peaminister Andrus Ansipi soovitus.
Nendele mõtetele tõmbasid aga kriipsu peale arhitektuurimälestisena kaitse all olevad puumajad ning muinsuskaitse soov need samas paigas säilitada. Nende säilides oleks krunt liiga kitsuke ja pealegi poleks kolmanda võimu esindushoonele sobilik koht puumajade tagahoovis. «Me ei taha briketikuuri ehitada,» ütles Rask eile.
Ootamatu samm
Uusehitisele sobilike kruntide väljasõelumine peaks olema puhtalt linnaametnike ja linnavalitsuse töö ja seda meelt oli ka Tartu volikogu esimees Mihhail Lotman, kes küll ei olnud eile Raski kirja kätte saanud ja, viidates hõivatusele loengutes, hoidus pikemast kommentaarist.
Riigikohtu esimehe selline pöördumine volikogu poole on ootamatu.
«Ega see ei ole väga tavaline,» möönis Rask, «ma lugupeetud linnapea härra Kruusega vestlesin tund aega ja vestluse tulemusena teatas härra Kruuse mulle, et Toomele ehitamine on problemaatiline. Seda vastust ma teadsin ilma selle vestluseta ka. Ehk teisisõnu on minu hinnangul Tartu linnavõim nendesse muredesse ja probleemidesse suhtunud väga leigelt, kui hästi delikaatselt väljenduda.»
Linnapea Urmas Kruuse ütles, et ei mõista, mida sellisel juhul tähendab etteheide, et linnavõim on passiivne. Ta meenutas, et kahe aasta eest pakuti mitut alternatiivi, aga enne ei saanud teistega midagi liigutada, kui Toome kohta asi selge.
Nüüd tuleks tema sõnul võtta kaalumisele teised toona kõneks olnud krundid ning kui need ei sobi, otsida uusi.
Volikogu suurima, Reformierakonna fraktsiooni esimees Toomas Kapp ütles, et tema meelest on kirja toon positiivne ja näitab koostöövalmidust. «Eks see on Tartule auasi, et riigikohus siin on,» ütles Kapp. «Kui teha ajurünnak, siis kindlasti leiame sobiva krundi.»
Kapp lisas, et ilmselt tuleb Raski kiri arutamisele volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni järgmisel koosolekul.
«Jah, loomulikult peab Tartusse jääma,» ütles opositsioonis oleva sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Tõnu Ints. Ta tõdes, et kirjast kumas läbi rahulolematus linnavalitsuse panusega krundi otsimisse, aga see ei üllata. «Linnavalitsus on meil niisugune, et kui keegi näpuga koha näitab, siis linnavalitsus seda kaalub, aktiivset rolli neil pole.»
Uut maja soovib riigikohus vähemasti kaht aspekti silmas pidades. Esimene, aga Raski sõnul mitte kõige olulisem on töökorralduslikku laadi. Praegune hoone kipub väikseks jääma – kuid kohus suudaks kindlasti teistes majades büroosid üürida – ja selle ruumiloogika ei sobi kohtu tööks kõige paremini.
«Kohtumajad ehitatakse nagu teatrid, on publiku pool ja garderoobi pool, näitleja ei satu publiku hulka ja publik ei satu lavale. Siin käivad kõik läbi samade koridoride,» rääkis Rask. «Ka turvatingimustele on vana maja raske kohandada.»
Teine, mida Rask märksa olulisemaks peab, on see, et riigi kõrgeim kohus väärib esinduslikku hoonet, mis oleks õigluse ja õigusemõistmise sümbol.
«Meil on parlamendihoone Toompeal, on peaministri residents Stenbocki maja kui täitevvõimu sümbol,» rääkis Rask. «Kohtumaja kui sellist sümbolina Eesti riigis ehitatud ei ole. Kõrgema kohtu sümbolhoone ei saa olla haiglast ümber ehitatud maja.»
Vaid kesklinnas
Kuivõrd riigikohtu soov on ehitada sümbolhoone, mis kahtlemata maksab palju ja mille lahendus selgub rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel, on tulevase asukoha suhtes suured nõudmised. See võiks asuda linnasüdames, aga mitte magistraaltänavate ääres, võiks olla rahulik keskkond ja ruumi ka turvatsooniks.
«Seetõttu me ei taha osaleda vaidlustes, et teeme järjekordse büroohoone. Kõik vaidlused, et see võiks asuda kuskil mujal kui Tartu kesklinnas, on asjatud,» lisas Rask.
Arutlustest on läbi käinud mitmeid krunte. Atlantise ja Võidu silla vaheline jääb väikeseks ja on magistraaltänava ääres, nagu ka Narva mnt 89 krunt. Tähe tänava füüsikahoone krundi puhul oleksid lammutuskulud suured. Ideena on välja käidud Ülejõe park Treffneri ausamba juures.