«Otsisime elukaaslasega kodu just selle eesmärgiga, et saaks samas avada ka lastehoiu. Oma pojale ma rühma tegingi,» rääkis Tähtvere tänaval peagi uksed avava Pipi mängumaja perenaine Hedi Otsa.
Pipi hoid rõhutab kodusust
12. oktoober 2011, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevalmistused on tehtud ning hoiurühm peaks saama tegevusloa lähipäevil.
Mängumajas õpetajaametit pidava Otsa sõnul leidub Tartus üha rohkem selliseid vanemaid, kes hindavad neid võimalusi, mida saab pakkuda üks väike lastehoid – individuaalset lähenemist ja loovust.
Avatud teistsugusele
Kuna just väiksematel lastel läheb lasteaiaga kohanemine vaevalisemalt, püüab Pipi maja pakkuda eelkõige kodusust nii olmetingimustes kui elukorralduses. Näiteks on kella 12.30st kuni 15ni rühmas uneaeg.
«Esmaspäeval magasid kõik lapsed neljani. Selline paindlikkus ongi väikese rühma võlu,» tõi Otsa näite.
Juba paar päeva on mängumaja korraldanud lahtiste uste päevi, et tulevased rühmaliikmed saaksid tingimuste ning elukorraldusega tutvuda. Väikesed külalised ongi pärit peamiselt Supilinnast.
Hoiuvõimaluste vastu on huvi tuntud siiski ka mujalt Tartust. Samuti Ülenurme ning Laeva vallast.
Eile hommikupoolikul mängisid lapsed õues ronimispuudel ja kiikedel. Poisid avastasid puupaku alt vihmaussi ning jälgisid olevust lummatult.
Mängu kõrvale maiustasid lapsed õuntega, mis korjatud sama aia puudelt. Toidu söögikordadeks valmistavad õpetajad samuti kohapeal.
«Päris mahetoitu me tagada ei suuda, kuid ökoloogilisema suunaga on see küll,» ütles Hedi Otsa.
Perenaise kinnitusel tahaks ta avatavast rühmast kujundada omalaadse tugirühma, kus väärtustataks avatust ja tolerantsust.
Meeleldi kaasaks eripedagoogikat õppinud naine rühma ka erivajadustega lapsi, et õpetada teisi oma erilisemaid eakaaslasi paremini mõistma. Samuti ootab hoid lapsi eri vanuses: pooleteisest kuni kuuenda eluaastani.
Hoiuteenuse kõrvalt on kavas hakata vanematele pakkuma nõustamist. Samuti saavad nii vanemad kui lapsed kaasa lüüa käsitööringis.
Kui vähegi võimalik, püüab hoiupere iga päev õues käia. Kas või 15 minutitki. Kuna lapsi ei ole palju, ei võta ka nende riidessepanek kaua aega, lisas Otsa.
Sobib kohalikele
Kuna pisut enam kui 1700 elanikuga Supilinnas puudub linna lasteaed ning vanematel on kasutada üksnes mõned hoiurühmad, on linnaosa seltsi esimehe Mart Hiobi sõnul uute võimaluste lisandumine igati tervitatav.
Linnajakku krundile, kus juba aastaid on seisnud endise Raudsilla varemed, on Tartu linn plaaninud ka munitsipaallasteaeda, ütles Hiob. Paraku ei paista lasteaeda esialgu kusagilt. Teised linna lasteaiad asuvad aga Supilinnast kaugemal.
«Supilinna vanematele meeldib, et nad saavad lapse jalgsi rühma tuua, mitte ei pea autoga sõitma,» lisas Otsa.