Võrtsjärve kalamehed pole nõus üksi angerjaasustamist kinni maksma

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
10. oktoober 2011 16:54
Angerjad | FOTO: Elmo Riig / Sakala

Mittetulundusühing Võrtsjärve Kalanduspiirkond esitas riigikogule ettepaneku vähendada oluliselt kalurite makstavat osa noorangerjate asustamises.

Eesti kalurid ei ole oma Euroopa ametivendadega sugugi võrdses seisus, sest enamuse aastaid on siinsed kalurid kinni maksnud kõik noorangerjate asustamisega seotud kulud. Euroopas tasub suure osa asustamisega seotud kuludest Euroopa kalandusfond. Kalameeste õlule jääb keskmiselt vaid 25 - 50 protsenti, seisab pöörumises.

Analüüsid näitavad, et Eesti veekogudesse asustatavast klaasangerjast jääb kutseliste kalurite püünistesse sõltuvalt aastast kõigest 7 - 15 protsenti. Vähemalt 60 - 70 protsenti asustatud klaasangerjast lahkub akvatooriumist suguküpseks saades. Osa kaladest püüavad välja ka harrastuskalastajad.

Angerjasaak sõltub suurel määral veeseisust ning ilmastikust. Kõrge veeseisuga aastatel vähenevad saagid mitmeid kordi. Seetõttu jäävad kalurid kehvematel aastatel püügiõiguse tasu maksmisel hätta.

Mittetulundusühing teeb riigikogule ettepaneku muuta keskkonnatasude seadust nii, et kutseliste kalurite osalus asustamise maksumusest võiks jääda vahemikku 25 - 33,3 protsenti.

Lisaks sellele leiavad kalurid, et Võrtsjärvel tuleks vähendada mõrdade arvu 324-lt 280-le ehk 15 protsenti.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL