Kalleimaks kujunes olematu teos

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
10. oktoober 2011 08:25
Loomemajanduskeskuse töötaja Ave Anniste näitab huvilistele oksjonitööd, millel laiust 1,4 ja kõrgust 10,2 cm. Kunstnik Nadežda Tšernobai maalis selle miniatuuri akvarellidega ja pani nimeks «Nimetu». Saali esiseina najal on oksjoni suurim töö, Maarja Nõmmiku õlimaal «Pöörded», millel laiust 220 ja kõrgust 272 cm. | FOTO: Lauri Kulpsoo

Dorpati konverentsikeskuses peetud Tartu noore kunsti oksjon, mis kandis nime «stART», läheb ilmselt kunstiajalukku, sest iial varem ei ole ametlikul enampakkumisel müüdud ja ostetud teost, mida ei ole olemas.

Kunstnik Kiwa oli oksjonile esitanud performance’i «Katkestus» alghinnaga 800 eurot. Sisuliselt läks müügile pelgalt teose idee, sest teosest saab ostja koos valitud kaaslastega osa alles siis, kui aeg ja koht on kunstnikuga kokku lepitud.

«Katkestus» on Kiwa sõnul võimalus kogeda ainult spetsiaalselt ühele inimesele või rühmale loodud privaatset performance’it. Nõnda tekkiva psühhofüüsilise kogemuse aegu saab osaleja katkestada 40 minutiks suhte maailma ja iseendaga, mis Kiwa sõnul on võrreldav süvaune või meditatsiooni seisundiga.

Kiwa teada on oksjonite ajaloos harukordne, et müüakse toodet, mis aktiveerub ainult ühe korra. «Katkestus» salvestatakse ostja soovil, sel juhul jääb ta salvestise ainuvaldajaks. Performance’i toimumise koha, sisu ja muugi hoiab kunstnik saladuses.

Saladuslik ostja

Saladuseks jääb ka «Katkestuse» enampakkumisel 910 euroga omandanud noore mehe nimi. «Mulle meeldis selle teose lahendus – et müüakse ideed,» ütles ta. «Ma ostsin selle kingituseks ühele oma väga lähedasele inimesele.»

Anonüümseks jäämise soovi põhjendas ta asjaoluga, et tavatu kunstiteos ei oleks kingituse saajale enam üllatus, kui ta saaks sellest ajalehe vahendusel teada.

Kiwa «Katkestus» on Tartu noore kunsti oksjonite ajaloo kõige kallim teos.

Kahekümneaastase oksjonipidaja staažiga kunstiekspert Georg Poslawski, kes on ametis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse loomemajanduse programmi koordineerijana, kommenteeris pärast oksjonit, et samalaadseid teoseid on maailmas tehtud palju.

Kuid Poslawski ei ole ühtki sellist teost, millest on oksjonile pandud ainult kirjeldus, varem müünud. «Ma usun, et selliseid ei ole vist kogu maailmapraktikas müüdud,» lisas ta.

Põnev oksjon

Tartu noori kunstnikke oli Poslawski oksjonipidajana toetamas neljandat korda. Asi pakub talle põnevust mitmel põhjusel.

Eelkõige seepärast, et nõnda saab aidata noortel kunstnikel ellu astuda, anda neile võimalus saada oma loomingule hind. Teiseks tekitab põnevust asjaolu, et oksjonitööd on väga erinevad – nii stiili, žanri kui ka formaadi poolest.

«Traditsioonilised oksjonimajad või galeriid, kes on endale võtnud selle funktsiooni, ei taha noorte kunsti müügiga lihtsalt riskida,» ütles Poslawski. «Tartu loomemajanduskeskus on sellise võimaluse tekitanud ja minu arvates iga korraga aina paremaks lihvinud.»

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL