Reiniku kooli on juba aastakümned kimbutanud ruumipuudus. Sellest kooliaastast oli osa lapsi sunnitud oma majast lahkuma – kolmandad klassid koliti täiskasvanute gümnaasiumi hoonesse.
Kolmas klass õpib vaikselt püsimist
8. september 2011, 20:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uued ruumid on Riia 25 maja kolmandal korrusel, Reiniku kooli kasutada on viis klassi seal asuvast kaheksast.
Algul lubati Reinikule terve korrus, kuid see lubamine oli veel eelmise linnavalitsuse koosseisu ajal. Samamoodi lubas tollane abilinnapea Jüri Sasi remontida linna rahaga kõik ruumid, kuid seegi jäi tegemata.
Täiskasvanute gümnaasiumi direktor Juta Nugin rääkis, et majas oldud nelja aasta jooksul on nad vähehaaval omal jõul remonti teinud, ikka paar-kolm klassi korraga.
Kaks kehva klassiruumi
Nii oli ka algklassilaste kasutusse antud ruumidest kolm remonditud, kaks aga niisuguses seisus, mille kohta Mart Reiniku kooli direktor Toomas Samm ütles, et nende majas pole sellises korras ruume enam kümme aastat olnud.
Pisiremondi tegid õpetajad neis ruumides kooli rahaga ja omal jõu ära, näiteks värvisid ära seinad. Sammi sõnul on asi halb aga põrandatega, mis on katki ja mille kate ei ole kaugeltki sobiv.
Abilinnapea Tiia Teppan põhjendas ruumide remontimata jätmist rahapuudusega: järelikult ei olnud renoveerimistööd eelarvesse kirjutatud.
Kas need aga järgmise aasta eelarvesse mahuvad – näiteks oleks kõigisse klassidesse vaja kraanikausse –, ei tahtnud Teppan lubada: «Väga paljud koolimajad vajavad remonti. Raha kõikide jaoks kindlasti ei jätku, siin tulebki vaadata, mis olukorras mingi kool on.»
Teppani sõnul on hetkeseis mõistetavalt asjaosalistele ebamugav. «See ei ole praegu normaalne olukord, kus täiskasvanute gümnaasium ja Reiniku kolmandad klassid on koos, aga see on üleminekuperiood,» rääkis abilinnapea.
Kuna tundide ajad ei kattu, on laste vahetunnid sel ajal, kui vanematel käib õppimine. Seetõttu on neid manitsetud tasa olema, aga Nugini sõnul on täielikku vaikust raske saavutada – vana kivimaja ülikõrged klassid ja koridorid kajavad nii kohutavalt, et isegi tavalisel kõnehäälel rääkides kostavad helid alumistele korrustele nagu kõuemürin.
Nugini arvates on lastega harjumine aga lihtsalt aja küsimus. «Niisugust lärmi pole meie majas enne olnud, aga küll me ära kannatame,» ütles direktor muiates.
Kui kõik läheb nii nagu paanis, alustab täiskasvanute gümnaasium järgmist õppeaastat praeguses tervishoiukõrgkooli hoones Nooruse tänavas. Riia tänava hoone saab aga täielikult Reiniku kooli algklassidele.
Teistsugune elu
Sellel aastal on kolmanda klassi laste elu aga koolikaaslaste omast üsna erinev. Kõik vahetunnid peale lõunavaheaja kestavad vaid kümme minutit. Seda selleks, et lapsed varem koju saaksid ja lõunavaheaja saaks venitada 25-minutiseks, piisavalt pikaks, et lapsed saaks vanas majas söömas käia.
Tunni ajal kasutavad tüdrukud poistele mõeldud tualettruumi, sest tüdrukute oma sellel korrusel polegi. Midagi üle mõistuse ebamugavat selles aga pole, sest WC on eraldi boksidega ning tüdrukute omast eristab seda vaid sinine tipul seisev kolmnurk ukse peal. Vahetunnis saavad nad aga lipata korrus allapoole, roosa kolmnurgaga tualetti.
Toomas Sammi sõnul on kooliaasta aga alles alanud ja paljud asjad veel paika loksumata. «Asjad paranevad praegu isegi päevadega,» palus direktor lapsevanematelt kannatust.