Et sajavatiseid hõõglambipirne enam ei müüda, teab vist enamik inimesi. Ja neelasid selle vaikides alla, pannes ehk tuppa valguse saamiseks ühe asemel kaks lampi.
Lugeja kiri: valgustus paneb pead murdma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle hulga aja poodi pirni ostma minnes ei leidnud enam ka 75-vatist – hiljem ajalehte lugedes sain teada, et neid ei peagi poes olema, sest Euroopa Liidus on nii «võimsate» pirnide tootmine lõpetatud. Vähe sellest, sama saatus tabab ka 60-vatiseid. Soovitatakse säästupirne, halogeen- ja LED-valgusteid.
Ma ei hakkagi rääkima hinnast, kogu see uus värk on lisaks kõigele muule ka hulga keerulisem. Kas need uued valguseandjad üldse vanadesse pesadesse sobivad? Kaldun arvama, et ei sobi, tarvis on osta uued lambid. Kui palju neid ühes normaalses korteris kulub? Ikka päris palju. Ja maksma läheb see ka palju. Lisaks veel hirm, kas üks tehnikakauge naisterahvas oskabki neid pirne vahetada, eriti veel, kui ühel lambil on ühe-, teisel teistsugused.
Vilksatas ka selline mõte, et Eesti võiks ise hakata tavalisi hõõglambipirne tootma, aga see kustus ruttu. Ei ole meil ilmselt voli omapäi talitada ja kust leida ettevõtjat, kes tahaks tootmisega tegelda. Järelikult ei jää vaesel euroopaliitlasel üle muud kui end valgustiasjanduses koolitada või katsuda mõni elektrik majasõbraks meelitada.