Põlva politsei on viimase kolme päeva vältel läbi viinud kolm otsinguoperatsiooni, et leida üles kadunuks jäänud inimesed. Kõik nad läksid metsa seenele, kuid kaotasid suunataju.
Hasart eksitab seenelisi liiga sügavale metsa
2. september 2011, 15:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna prefektuuri teatel kipuvad suures seenekorjamise tuhinas kadunuks jääma just eakamad inimesed, kes on pärit linnapiirkonnast. Telefoni nad reeglina kaasas ei kanna.
Eile, 1. septembril läksid Tartust pärit prouad Põlvamaa metsa seenele. Naised leppisid kokku, et hoiavad üksteisel silma peal, kuid ühel hetkel oli üks kaalsane ikkagi kadunud.
Neli tundi püüdsid naised ümbruskonnast leida 76-aastast kaaslast, kuid tulutult. Siis anti juhtunust teada Põlva politseile.
Mobiiltelefonita metsa läinud naise leidmiseks tuli politseinikel metsaalune läbi käia. Lisaks sõitsid korrakaitsjad alarmsõiduki sireenide saatel patrullautoga ümber metsatuka ning kaasasid otsingutesse kadunud naise sugulased ühes ATV-ga. Ka need otsingud ei andnud tulemusi.
Järgmise sammuna otsustati otsingutesse kaasata piirivalve jäljekoer. Selleks, et koer inimese lõhna tunneks, sõitsid otsijad Tartusse kadunud isiku elukohta, et tuua sealt üks riideese.
Tagasiteel Põlvamaale hakkas riidetoojale silma, et kadunud proua kõnnib Reola kandis teepervel Tartu suunas. Abi ta ei vajanud, kurtis vaid väsimuse üle ning põhjendas, et otsustas metsast maanteele jõudnuna lihtsalt Tartu suunas liikuma hakata, kuna telefoni kaasas ei olnud ja piirkond oli võõras.
Metsast maanteele välja jõudis üks ära eksinud vanem naine ka augustikuu viimasel päeval. Koos kahe seltsilisega läks ta metsa seenele, kuid jäi kadunuks.
Proua leidmiseks kaasati tegevusse politseipatrullid. Ootamatult sai üks otsijatest telefonikõne. Helistas kadunud isik, kes oli juba kodus. Sõiduteele jõudnuna hääletas ta end tagasi Tartusse.
Ka täna tegelesid Põlva politseinikud järjekordse metsas kadunuks jäänud seenelise otsimisega. Õnnekombel lahenes seegi juhtum positiivselt – inimene jõudis omal jalal metsast välja.
Põlva patrullteenistuse vanem Arvo Turba tõdes, et seenelkäijatel on palju enesekindlust. «Ka siis kui metsatukka ei tunta, piirkonda laiemalt veel vähem, arvatakse, et nemad küll kunagi ära ei eksi.»
Politseiniku kinnitusel olid viimati eksinud kõik visad seenekorjajad, kes on jõudnud metsast välja tulla. Kahjuks ei lõppe sugugi kõik seesugused kadumised nii õnnelikult.
«Mobiiltelefon on vähim, mis peab iga seenelise varustuse hulka kuuluma,» rõhutas Turba.