Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kutsus eilsel Tartu Ülikooli õppeaasta avaaktusel esmakursuslasi üles tegema lõppu akadeemilisele petturlusele.
Tartu Ülikool avas õppeaasta
«Mul on teile soov, mis on mulle kaua muret teinud: juurige ülikoolist ja ühiskonnast spikerdamine,» kõneles Aaviksoo. «Tehke seda nõudlikult. Kinnitage, et olete tulnud ülikooli teadmiste järele.»
Minister meenutas, et enamik tänavu immatrikuleeritud noortest on sündinud vabas Eestis, seega vabad nõukogude aja taagast, iseteadvad ning tulvil loovust ja energiat. Aaviksoo rõhutas, et Tartu Ülikoolil lasub selle loovuse ja energia suunamisel ja ärakasutamisel tohutu vastutus.
Aaviksoo kordas üle oma hariduspoliitika keskse teesi, et üliõpilane peab pühenduma täielikult õpinguile ning sellist pingutust nõudes peab riik vastutasuna tagama tudengile majandusliku toimetuleku.
Õppejõud pingutagu enam
Veel pidas haridus- ja teadusminister vältimatuks tõsta vähemalt paar Tartu Ülikooli õppekava tasemele, mis tagaks nende rahvusvahelise tuntuse ning vähemalt viie välismaa tudengi pürgimise neile erialadele igal aastal.
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ärgitas vastseid üliõpilasi suuremale nõudlikkusele õppejõudude vastu, meenutades suurepärastele sisseastumistulemustele viidates, et õpetajate käes on parimaist parim materjal.
«Ainuüksi monoloogist auditooriumis ei piisa,» sedastas Karis. «Teie käes on võimalus avada meie õppejõude-professoreid dialoogile ja sundida tegutsema, et kõik teaduslaborites saavutatu võimalikult kiiresti auditooriumisse jõuaks. Teie saate nõuda, et kõrvuti tudengimobiilsusega oleks ka teie õppejõul rahvusvaheline kogemus.»
Konkreetsemalt peatus Karis süüdistustel, et kuna ülikoolid pole tootnud küllalt vilkalt spetsialiste, on nad raha tuulde loopinud ja riigile võlgu.
«Õnneks ei saa Tartu Ülikooli süüdistada võlgu elamises, sest meil on piisavalt lõpetajaid ja kui ongi üksikuid mahajääjaid, siis ka nende probleemidega tegeldakse,» leidis Karis.
Tudeng teab, mida tahab
Pärnus gümnaasiumi lõpetanud värsked Tartu Ülikooli tudengid Eero Vaher, Karl Kütt, Tiina Kuura ja Ando Vaan tõdesid, et aktusekõned üllatavat ei pakkunud, kõik räägitu on kõlanud Eesti meedias viimastel kuudel lugematuid kordi.
«Sõnavõtud olid veidi süngemais toonides, kui ootasin,» tunnistas keemiaõpinguile pühenduv Karl Kütt. «Kokkuvõtlikult jäi mulje, et algavad reformid, mida hakatakse nüüd meie peal katsetama,» lisas bioloogia valinud Ando Vaan.
Neljal noorel, keda ühendab osalemine riigi bioloogiaolümpiaadil, paistis olevat ammu selge, mida tahta ülikoolilt ja tulevaselt töölt. Bioloogia eriala tudeng Tiina Kuura seob end mõtteis geenitehnoloogia uuringutega, Kütt orgaanilise keemia ja polümeeridega, Vaan putukate põnevkirju elu ja selle õpetamisega.
Füüsika eriala valinud Eero Vaher, keda köidab füüsikas matemaatiline analüüs ning iseäranis füüsikateooriate ajalugu, teatas aga, et viie aasta pärast ta kindlasti veel ülikooli ei lõpeta.
«Kirjutasin vabatahtlikult avalduse ja lähen sügisel kaitseväkke,» avaldas ta. «Mind huvitab ajalugu, aga ajalugu tähendab suuresti sõdade ajalugu. Militaartehnoloogia ja sõjatehnika on väga põnevad.»