Ettevõtjad Ilmar Metsanurk ja Aleksei Saal tahavad osta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel Emajõele terve laevastiku – kaks tavalist jõelaeva, ühe kruiisilaeva ja veel ka veetakso.
Ettevõtjad plaanivad Emajõe laevastikku
1. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvaraäri taustaga Metsanurk on juba asutanud sihtasutuse Sisevete Laevaliinid ja vuhib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) projekti kirjutada. Raha loodab Metsanurk saada piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist. Nelja aluse ostmiseks kulub 25 miljoni krooni ringis.
Veetaksoga piknikule
Kaks jõelaeva on Metsanurga sõnul väga väikse süvisega ja kuni 30-kohalised. Laevad saaksid turbiinmootorid, mis omakorda lubavad liikuda ka väga madalas vees. Üks neist liiguks Võrtsjärve suunal ja teine Peipsile kuni Narva jõe laevatatava osa lõpuni välja.
Metsanurga sõnul saaks laevadel korraldada ka seminare ja koolitusi. Selle tarbeks tuleks neile audiovisuaalne tehnika.
8–10-kohaline veetakso kujutaks endast mujal maailmas levinud sõiduvahendit, mille võib näiteks mõneks tunniks koos juhiga rentida, et teha pere- või seltskondlik väljasõit loodusse. Kruiisilaev on aga eelkõige ujuvrestoran.
Rein Kilgi Tartu Sadamal olid suured plaanid reisilaevaliiklusega Tartu ja Pihkva vahel, ent seoses Vene poole tegemiste venimise ja bürokraatlike takistustega kaotas Kilk huvi.
Varem Tartu ja Piirissaare vahet sõitnud tiiburlaev Polaris seisab kuival ning ainsa alusena jätkas Emajõel sel suvel lõbusõitjate vedamist Nõukogude ajast pärit Pegasus.
Tartu Sadam ise veab veel reisijaid Piirissaare ja Laaksaare vahel, ent valmimas on uus praam ja pole sugugi kindel, et just Tartu Sadam seda riigilt rentima hakkab. Ettevõtte käive oli juba mullu vaid 2,4 miljonit krooni ja kahjum seejuures tervelt 1,4 miljonit. Tartu Sadama juhataja Peeter Kuke hinnangul ei olegi Emajõele ilmselt võimalik tuua uusi reisijateveo aluseid ilma fondide toeta.
Emajõe lodjaseltsi ühe eestvedaja Priit Jagomäe sõnul on Metsanurga idee tore, iseasi, kas selleks EASist raha saab. «Kui Emajõe omaaegne reisijate hulk kas või osaliselt taastuks, siis ei ole sugugi mõeldamatu, et kulud saaks kaetud,» sõnas ta.
Loodab fondidele
Miks ikkagi arvab Metsanurk, et temal õnnestub Emajõe laevaliikluse elustamine paremini kui suurettevõtjal Kilgil? «Ehk keskenduti varem liialt ühele ideele, milleks oli liiklus Venemaa ja Eesti vahel,» lausus ta. «Kui võtta raha enda kapist, osta selle eest laevad ja loota investeeringut piletituluga tagasi teenida, siis vaevalt see ennast mõistliku ajaga ära tasub.»
Metsanurk loodab saada raha fondidest. Tal pole enda väitel soovi kasumit teenida, peaasi, et jooksvad tulud kataks kulud. «Tahame, et asi käima läheks,» lausus ta. «Sellega kaasneks nii uued töökohad kui terve piirkonna elavnemine.»