Peeter Põllu monument, mis jäädvustab Eesti Vabariigi esimese haridusministri, rahvusülikooli looja ja esimese pedagoogikaprofessori mälestust Tartus haridus- ja teadusministeeriumi hoone ees pargis, avati eile pidulike kõnede ja laulude saatel.
Peeter Põld avaneb täies ilus esmaspäeval
28. november 2008, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skulptor Ekke Väli ja arhitekt Ain Rööpsoni koostöös loodud kujult eemaldasid katte Peeter Põllu (1878–1930) lapselaps, Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir (pildil vasakult), riigikogu esimees Ene Ergma ja Tartu linnapea Urmas Kruuse ning haridusminister Tõnis Lukas ja Tartu Ülikooli rektor Alar Karis.
«Peeter Põllu üheteistkümne lapse kõiki järeltulijaid ei oska ma täpselt kokku lugeda,» ütles Piir. «Meid on kõvasti üle 20, ja järgmine põlvkond veel sinna otsa.»
Ristkülikukujulist süvendit skulptuuri rinnal, kuhu mahuks paks raamat kuju vasakus käes, hindas Peeter Põllu lapselaps omapäraseks. Linnakunstnik Tiit Kaunissaare selgituse kohaselt on skulptor selle kujundiga muu hulgas edasi andnud käe ja südame liitu. «Süda tundis ja käsi püüdis seda korraldada – selline võiks see sõnum olla,» ütles linnakunstnik.
Ekke Väli avamisel ei viibinud. Ain Rööpsoni sõnul on süvendi puhul rinnas tegemist nüüdisaegsele skulptuurile omase väikese kiiksuga.
Kuju pidi vaatama algse plaani järgi ministeeriumi suunas, aga nüüd seisab ta näoga kesklinna poole. «Ta seisab nagu hariduslaeva ninas,» ütles Rööpson. «Nüüd ei kummarda ta ministeeriumi, vaid on selle eesotsas, esindaja.»
Kujur Endel Taniloo hinnangul on Peeter Põllu skulptuur Ekke Välil väga hästi lahendatud. «See on tore, et Ekke Väli taastatud Kalevipoeg on siia hästi näha, neid kahte on fotograafidel võimalik ühe pildi peale võtta,» märkis Taniloo. «See siin on nagu Kalevipoja poeg.»
Ekke Väli andmetel on pronksist kujul pikkust 2 meetrit ja 25 sentimeetrit ning kaalu poolteist tonni.
Ministeeriumi andmetel läks mälestusmärgi rajamine maksma 1,458 miljonit krooni, kusjuures ministeerium eraldas selleks 1,1 miljonit, ülejäänu andsid võrdselt Tartu Ülikool ja Tartu linn. (Raimu Hanson)