Midagi keelatut ja salajast võib tihtipeale mõjuda vastupandamatu ja ahvatlevana. Mida rohkem keelatakse, seda suuremaks muutub kiusatus keelust üle astuda. Kuidas võiks sedalaadi olukordades toimida?
Toomkirikus elustuvad keelatud vilja lood
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisuguseid mõtteid tekitab Leino Rei koguperelavastus «Toomkiriku müürivaim Volk ja keelatud vili», mille aluseks on piiblilugu Aadamast ja Eevast Eedeni aias ning Peter Holeinone ja vendade Grimmide muinasjutud «Sinihabe» ja «Rapuntsel».
Põhiraskus Volgil
Omaette legendi loob lavastus müürivaim Volgist (Peeter Volkonski), kes võtab müürist välja hiilides vaatajate ees koha sisse jutuvestjana. Ta äratab ellu lood, mida ühendab üks peateemasid – keelatud vili.
Lavastuse põhiraskust kannabki Peeter Volkonski. Seda peamiselt müürivaimuna, kelle lugude loomise ja jutustamise käigus jõuavad vaatajani müürivaimu kujutluses tekkinud pildid sündmustest ja tegelaskujudest. Ent aeg-ajalt kehastub Volkonski ümber ka mõneks teiseks tegelaskujuks – Jumalaks, Sinihabemeks, kurjaks nõiaks.
Müürivaimu jutustatavatele lugudele lisavad värvi Kristo Tootsi ja Merilin Kirbitsa mängitud tegelased, kaasahaaravad näitlejatööd.
Meeldejäävamaiks nende hulgas kujunevad ühtaegu arglikud ja uudishimutsevad Aadam ja Eeva. Või siis mööda kiriku külglöövi treppidest üles-alla silkavad Sinihabeme teener ja naine. Viimase emotsioonid ulatuvad kiljuvast rõõmust hirmuäratavate karjeteni.
Tootsi ja Kirbitsa näitlejatöödes on oluline koht ka tegevustiku pantomiimilisel jäljendamisel, toetades nii Volkonski teksti. Viimase jõud seisneb eelkõige sõna maksmisele panekus. Esietendusel see üldiselt õnnestuski, ent oli ka hetki, kus vaiksel häälel lausutu kippus ümbritsevate helide sisse kohati ära kaduma ja selle mõju nõrgenema.
Siiski on Volkonski esituses huvitekitavat ilmekust ja muhedat huumorit, aga samas ka tõsisemaid toone, mis juhivad tähelepanu keelust üleastumistega seotud probleemidele.
Tohib või ei tohi
Sageli tuleb meil keelatud asjade puhul seista küsimuse ees, kas siis ikkagi tohib või ei tohi, kas astuda see samm või mitte ning mis valikuga kaasneb.
Ühelt poolt tundub targem sõna kuulata. Ei või aga iial teada, mida keelust üleastumine meile endaga kaasa toob ja milline on selle mõju edasisele elukäigule.
Väheste vahendite kasutamine atmosfääri loomiseks toomkiriku külglöövi tekitatud mängupaigas soosib paljuski vaatajate kujutlusvõime tööle panemist.
Ilma liigsete keerukusteta ette kantud kolmvee-randtunnises lavaloos jätkub põnevust ja õudustki ning ka mõtteainet nii nooremale (soovitatavalt alates koolieelsest east) kui ka vanemale vaatajaskonnale.
Müürivaim Volk
• Emajõe Suveteater esietendas 25. juunil Tartu toomkiriku varemetes lavastuse «Toomkiriku müürivaim Volk ja keelatud vili».
• Idee ja lavastus Leino Rei.
• Muusikaline kujundus Peeter Volkonski.
• Mängivad ja jutustavad Peeter Volkonski, Merilin Kirbits ja Kristo Toots.
• Järgmine etendus 2. juulil kell 12.