Tartu Kivilinna gümnaasiumi direktori käskkiri enam kui 32 000 euro maksmisest lisatasudeks oli vormistusvigade tõttu õigusvastane ja tuleb seepärast tühistada, otsustas linnavalitsus eelmisel nädalal.
Linna arvates määras kool lisatasud valesti
27. juuni 2011, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivilinna gümnaasiumi nüüdseks endine direktor Ants Serk määras 6. juunil käskkirjaga kooli töötajatele täiendavate tööülesannete eest 32 169 eurot lisatasusid. Serk andis käskkirja oma viimase töönädala esmaspäeval.
Käskkirja andmine oli langenud just sellesse aega, kui Tartu uus abilinnapea Tiia Teppan oli käsile võtnud haridusosakonna rahaskandaaliga seostatud koolijuhtide töölt vabastamise. Ettepaneku kirjutada omal soovil ametist lahkumise avaldus oli Teppan teinud nii Sergile kui kommertsgümnaasiumi direktorile Priit Hännile eelneva nädala reedel.
Linnavalitsuse korraldusest on lugeda, et Kivilinna gümnaasiumi määratud lisatasude kogusumma oli märkimisväärselt suur ja seetõttu otsustas linnavalitsus oma 10. juuni korraldusega peatada käskkirja kehtivus asjaolude täiendavaks uurimiseks. Linn tegi käskkirja seaduslikkuse ja otstarbekuse kontrollimise ülesandeks linnakantselei sisekontrolliteenistusele.
Sisekontrolli töö tulemustele tuginedes võttis linnavalitsus eelmisel nädalal seisukoha, et Kivilinna gümnaasiumi direktori käskkiri on õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks.
Kivilinna gümnaasiumi direktori kohusetäitja Karin Lukk sai ettekirjutuse anda välja uus käskkiri kooli töötajatele lisatasu määramise kohta. Teiseks aga töötada välja kooli töötajatele tulemustasu arvestamise ja maksmise alused.
Direktor Sergi antud käskkirja puudustest leidis märkimist näiteks, et täiendavate tööülesannete eest määratud lisatasu koosseisus on soovitud välja maksta ka tulemustasu. Linnavalitsus möönis, et kooli direktoril on õigus maksta töötajatele tulemustasu, kuid selle arvestamise ja maksmise põhimõtted peaksid olemas sätestatud kooli töösisekorras.
Teise puudusena märkis linn, et käskkirjast ei nähtu, millise perioodi eest lisatasu on määratud. Kolmandaks olid käskkirjast puudu põhjendused, miks lisatasusid määrati just sellises mahus.
Teenistuslik järelevalve tuvastas, et kooli direktor on käskkirja andmisel tuginenud kooli arendusnõukogu ettepanekutele, kuid käskkirjas selline viide puudub.
Linnavalitsuse siseaudiitor Maie Tihkan pani kokkuvõttes kirja ühtlasi ettepaneku kaaluda haridusosakonna poolt kõikidele osakonna hallatavatele asutustele ühtsete töötasustamise põhimõtete kehtestamist.