Elva elanikke ühendab varesemure

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile hoidsid mustad linnud puulatvades linnal silma peal.
Eile hoidsid mustad linnud puulatvades linnal silma peal. Foto: Margus Ansu

Hoia aken lahti või pane kinni, magada ikka ei saa, kurdavad vareste kisast nördinud männilinna elanikud. Lisaks sellele linnud reostavad ning kipuvad linlasi ründama.


«Kümmekond aastat tagasi polnud siin mingeid vareseid,» kinnitas Elvas Tähe tänaval elav Rein Mägi. Nüüd on neid kõikjal. Linde pole mitte kümneid, vaid lausa sadu, hindas ta.

Oma kogemusi künnivarestega saabus eile ennelõunal tänavale jagama hulk kohalikke elanikke. Nende vestlust jälgisid kõrgelt okaste ja lehtede vahelt kümned silmapaarid. Iga natukese aja tagant pudenes üht-teist puu otsast alla. Keegi linnusitaga pihta õnneks ei saanud.

Suurtele musta värvi lindudele see kant ilmselgelt meeldib. Kõrged puud pakuvad turvatunnet ning läheduses asuvate kaupluste juurest leiab süüa, viitasid Tähe tänava elanikud.

Kaks aastat tagasi lõhuti lindude pesad maha. Nüüd on nad tagasi ning neid on vaat et rohkemgi.

Koduloomad hirmul

Hommikud algavad Tähe tänaval varakult. Varesekisa hakkab üle männilinna kaikuma juba kella nelja-viie paiku. Praegusel valgete ööde ajal isegi juba pool neli, kurdavad väsinud inimesed.

Muret teevad ka lindude väljaheited. Ühte punase katusega maja kutsuvad kohalikud kärbseseeneks – arvukad heledad linnusitalaigud tumepunasel plekil annavad selleks ka põhjust. Nende naabrid peavad omakorda iga päev autot pesema. Paljajalu ei kõnni aiamurul sel tänaval naljalt keegi.

Kassid ja koerad kardavad vareseid. Linnud ajavad koduloomi taga. Üks kass oli jäänud lausa ühe silmaga.

Leidub inimesi, kes valivad tööleminekuks teise tee, sest nad on tüdinenud lindude rünnakutest. «Oleks seda teadnud, poleks siia kolinudki,» kõlab tänavale kogunenud rahva hulgast.

Mure on kõige suurem just siis, kui pojad koorunud ning vanad linnud õpetavad neid lendama.

«Praegu on juba üsna rahulik,» osutab Rein Mägi tänava servas kõrguvate mändide suunas. Puude otsast kostab samal ajal vahet pidamata kraaksatusi, otsekui peaksid kümned varesed üksteisega tulist vaidlust.

Samal ajal astub jalgrattalt maha Eesti Posti kirjakandja Marina Muttik. Tedagi on varesed korduvalt rünnanud. Lagedas kohas ohtu polevat, kuid inimeste postkastid seisavad ju tihtipeale puude all, märkis Muttik.

Jaanipäevaks jäävad linnud vaiksemaks ning paljud neist lendavad minema. Augustis on aga kraaksumine taas täies hoos ning siis hautakse välja ilmselt teine pesakond poegi, räägivad kokkutulnud.

Linn otsib lahendust

Tähe tänava elanikud on käinud oma muret kurtmas ka vastsele linnapeale Toomas Järveojale. Meeri hinnangul ei ole varesed kaugeltki ainult Elva probleem, vaid paljude Eesti linnade mure.

«Nad tekitavad kraaksumisega müra, reostavad ning, mis kõige problemaatilisem, nad ründavad, kui pojad on väikesed,» tunnistas linnapea probleemi tõsidust.

Linn on püüdnud vareslasi peletada nende pesi lõhkudes. Seda on tehtud Tähe tänava servas ning koolimaja lähistel Puiestee tänaval. Viimati paar aastat tagasi.

See meetod on aga komplitseeritud, sest paljud inimesed on väga sellise tõrjeviisi vastu, selgitas meer.

Järveoja kinnitas, et ta on linna keskkonnaküsimustega tegelevatele ametnikele andnud ülesande uurida, millised on vareste tõrjumise humaansemad võimalused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles