Argo Annuk: euroraha ei tohi meid ahneks ajada

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu abilinnapea Argo Annuk.
Tartu abilinnapea Argo Annuk. Foto: Sille Annuk

Majandusüliõpilasena Tartu abilinnapeaks tõusnud Argo Annuk (IRL) leiab, et liiga uljalt ja kriitikavabalt käe euroraha järele sirutamine ja põhjendamatult kallid ehitised, näiteks sild, on linna laenukoormust aidanud üle punase piiri nihutada.



Teie senine karjäär on suuresti seotud autondusega. Milline auto oleks otstarbekaim Tartu linnavalitsuse liikme töövahendiks?

Eestisse on tulemas elektriautod, see on uus suund. Need peaksid aasta lõpus jõudma, aga kui palju Tartusse... Lõuna-Eestisse 50 ringis.

Aga Tartu linnavalitsusele?

Sotsiaalpoolele tuleb, ma isegi ei tea, kui mitu.

Abilinnapea Jüri Kõre hakkab sellega sõitma, aga teie mitte?

Ilmselt mitte ka tema, tema ei käi teenusesaajate juures.

Mis autoga ise sõidate?

Mul on üks ameeriklane, Escalade.

Teie vastutusvaldkondadeks abilinnapeana on määratud rahandus ja eelarve, laenupoliitika, linnavarad, ettevõtlus, turism ja välisprojektid. Millises neist valdkondadest tunnete end kõige kindlamalt?

Linnavarad ja rahandus. Turismi poolelt on olnud vaid üksainus kokkusaamine, oli Tartumaa Turismi nõukogu koosolek. Linnavarad on olnud prioriteetsemad seoses kliimaraha ja kavandatavate remontidega.

Miks hakkasite abilinnapeaks?

Ühtpidi oli see erakonna poolt pakutu ning teistpidi soov ja väljakutse. Volikogusse kandideerimisel, kui poliitikasse sisenesin... Ei ole pidanud end senise käekäigu juures aktiivseks poliitikuks, aga sealtpoolt tuli see tõuge ja tekkis ka soov ennast katsetada poliitikuna.

Kuidas kommenteerite fakti, et rahandusvaldkonna abilinnapea on Tartus traditsiooniliselt olnud teaduskraadiga, teil on seni vaid keskharidus, majandusstuudiumiga olete jõudnud avatud ülikoolis alles teise kursuseni?

Kindlasti oleks pilt oluliselt parem, kui paber oleks olemas. Aga ma arvan, et see kogemus, mis mul on olnud senises käekäigus rahaga, ei sea nagu takistuseks seda, et hetkel on kraad omandamisel.
Igapäevast tööd teevad tublid inimesed osakonnas, kes vastutavad iga kindla lõigu ja valdkonna eest.

Kas ülikool jääb nüüd sinnapaika?

Ei. Üritan koormust jagada nii, et kool ja töö saavad selliselt tehtud, et kumbki üksteist segama ei hakka.

Millised on teie hinnangul suurimad raskused Tartu tuleva aasta eelarve koostamisel?

Kindlasti Euroopa Liidu toetusel algatatud projektide kaasrahastamine linna poolt. Järgmise aasta suur kulu on seotud ka saastekvootide müügi rahast tehtavate remontide kaasrahastamisega. Need prioriteedid piiravad oluliselt linna ehitustegevust.

Kindlasti ka haridusvaldkonna areng, millega seostuvad eelarveprognoosis kajastuvad suunad, milliseid koole ja lasteaedasid ja kunas on vaja. Ma otseselt midagi välja ei tooks, mis piirangut seab.

Eelarve on ka sellel aastal õhuke. Eelarve täitmine hakkab paranema, aga kulubaasi pole paljuski võimalik muuta. Tegevused on pikalt ette planeeritud.

Teatavasti on Tartu investeerimisvõime heade aegadega võrreldes kahanenud üle kahe korra. Milline on teie lahendus investeerimisvõime suurendamiseks?

Valdavalt on see seotud tulubaasi taastumisega. Suurte valminud objektide – nagu Ahhaa või Tamme staadion – maksed mõjutavad veel järgmise aasta investeeringumahte. Eesmärk ei ole jõuliselt investeerimist jätkata ja teha seda laenu toel, pigem on üldine põhimõte laenukoormust vähendada.

Paljude projektidega on nii, et Euroopa Liidult toetus saada on tore, aga omafinantseering tekitab linnaeelarvele kohustuse. See raha tuleb ka leida. Tuleb otsustada, kas kõik algatatud projektid on ikka otstarbekad ja mõistlikud.

Et siis teie meelest on europrojektides põhjendamatult raha põletatud?

Küsimus on pigem selles, et paljude projektide puhul ei peaks raha küsimine ja positiivse vastuse saamine tingimata tähendama, et projekt ka kindlasti realiseeritakse.

Kas on mõni konkreetne näide?

Konkreetselt ei oska välja tuua. Lihtsalt üldloogiline printsiip. Vahel on nii, et ametnik on töö teinud ja kuidas me siis selle projekti jätame ellu viimata. Valitsuskabinetis on seisukoht, et me hindame enne projekti tegemist selle otstarbekust.

Miks on Tartu laenukoormus jõudnud seadusega määratud maksimaalse piiri lähedale ja isegi üle selle? Milles näete pääseteed, kui on teada, et kohe on algamas ringtee silla ehitus, aga samas on vaja nii uusi koolimaju kui ka lasteaedu?

Üks põhjus, miks linn selle 60 protsendi läve (kavandatud eelarvetuludest – toim) ületas, on tulubaasi vähenemine.

Teisalt mõjutas olulisel määral seda Masingu kooli remontimine, hindamiskriteeriumid muutusid, see on selline varasem loogika (Masingu kooli ja ka Poska gümnaasiumi maja remontis riik, lepingu sõlmimise ajal ei loetud remondi eest tehtavaid makseid linna laenukoormuse hulka, kuid riik muutis raamatupidamiskorda – toim)

Järgmisel aastal jääb laenukoormus lubatud raamidesse ja otsest põhjust muretsemiseks pole. Eks siin ole suuri objekte veelgi, võtame näiteks Vabadussilla, mis andis linna kohustuste kasvule tõuke.

Te leiate, et see sild on põhjendamatu ja kallis?

Ma arvan küll. Kui lisarahastamise küsimused tekkisid, oli otsustamise koht, kas tasub veel ja veel sinna raha juurde panna. Võib-olla oleks tulnud plaan konserveerida, panna ootele. Aga tollel hetkel arvas keegi teine teistmoodi.

Vahelepõikena – kas ERMi uue maja ehituskava tuleks külmutada või peaks maja ikkagi valmis ehitama?

Ma arvan, et tuleks ära ehitada. See on turismile lisapotentsiaal ja vaatamisväärsus. Meil ei ole merd ja randa, kuhu inimesed tahaksid suviti tulla. Me oleme üliõpilaslinn, kus rahva hulk suvel väheneb. Meil oleks vaja rohkem objekte, mida näidata nii välis- kui siseturistile. Saame ühe piirkonna korrastatud ja sinna funktsiooni leida.

Millised on viis Tartu kõnekaimat turismiobjekti?

Kahtlemata Ahhaa. Siis ma arvan, et mänguasjamuuseumi teatrimajaga seonduv. Kindlasti peaks esile tooma praeguse Eesti Rahva Muuseumi hoone. Mis veel... (Pikem paus). Noh, linnamuuseum, spordimuuseum.

Leiate, et eelkõige on Tartul pakkuda muuseume?

Valdavalt, eks ka linnapilti ja miljööd. Ega meil ole peale jõeliikluse ja Jõmmu muid atraktsioone, millega võiks meelitada. Tartumaa Turismi kokkuvõttest nähtub, et sihtgrupid, kellele tegevus on suunatud, on valdavalt vanuses 45+.

Me oleme harjunud rääkima Tartust kui noortelinnast, kuid turismi seisukohalt teie sõnutsi oleme pigem keskealiste ja pensionieelikute linn.

Nojah, aga Ahhaa peaks meile tooma lastega peresid ja noori. Muuseum ei ole neile atraktiivne.

Kas Ryanairi Tartusse meelitamine võiks olla võluvits siinsele lennundusele ja turismi arengule hoo sisse andmiseks?

Kas tingimata Ryanair, aga kahtlemata on lennundus valdkonnana jäänud Tartus tagaplaanile. Arvan, et meil pole nii palju lendajaid, mis muudaks Tartu Ryanairile atraktiivseks. Kui saaksime mõne väiksema kompaniiga paremad suhted ning Stockholmi ja Helsingi suunal mõistlikul ajal lende, looks see kindlasti uued võimalused.

Tavaturist ei taha pool kuus hommikul minna lennukiga Tallinna, et sealt edasi lennata. Ükski turist ei vali sellist aega.

Lennuliiklus ei toeta turismi?

Kindlasti mitte. Isegi kui välisturist jõuab Tallinna, tekib tal Eestis edasi liikumiseks blokk ette, tal ei ole mõistlikku mugavat võimalust Tartusse või veel mujale sõitmiseks. Meil on lennujaam, aga me ei oska seda kasutada nii, et see looks meile lisaväärtust. Kuigi sealt lendab suurusjärgus 2000 inimest kuus.

Mis on need viis sammu, mida te teete, et aidata elavdada Tartus ettevõtlust?

(Pikem paus.) Kindlasti see, et ettevõtjal oleks parem kontakt linnavalitsuse ettevõtluse osakonnaga, et aidata aru saada, milliseid võimalusi see osakond pakub. Kaasa arvatud erineval moel enda teadvustamine ja tutvustamine väljaspool. Tulles ise ettevõtlusest, pole ma teadnud, võib-olla ka osanud otsida, kust saab infot linna ja ettevõtluse koostöövõimalustest.

Teiseks, et ettevõtluskeskkonda ja tsentrumit praegusest südalinnast mitte välja kanda. Linnakodanikule vajalikud tugiteenused peaksid olema kesklinnas. Olgu näiteks Eesti Post. Väga ebamugav on käia paki järel Võru tänava lõpus. Jah, paki saab mingi summa eest ka koju tellida, kuid kas see on mõistlik ja otstarbekas?

Siis kindlasti Tartu presenteerimine tervikuna meie tegevusvaldkondade ja tugevate tegijate kaudu. Ettevõtete tunnustamine kindlasti. Vaja oleks paremat dialoogi ettevõtjate ja linna vahel.

Millist nõu olete abilinnapeana küsinud oma eelkäijalt Karin Jaansonilt?

Otseselt mitte midagi. Ühe korra oleme alguses vestelnud, siis rääkisime üldisest visioonist ja tema tavapärastest kohustustest, milliste sihtasutuste ja teemadega ta veel on seotud. Tööalast nõu või soovitusi ei ole saanud. Ma oleksin hea meelega valmis küsima, aga ta on puhkusel ja minu teada Eestist ära. Ei ole saanud temaga kontakti, pole seda ka aktiivselt otsinud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles