Tartu ainsa, 17 aastat poistele kodu pakkunud Kivistiku eralastekodu sakiline värav jääb juuni lõpust suletuks, sest lastekodu pidajal sai jaks selle äramajandamisel otsa.
Ainsa eralastekodu jaks lõppes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kurb on, ei kujuta end kuskil mujal ettegi,» ütles kümme aastat Kivistiku eralastekodus elanud 18-aastane Arno. «On asju, millega harjud kohe, ja on asju, millega harjud pikapeale. See Kivistiku-kodu sulgemine on selline asi, millega harjub pikapeale,» lisas ta.
Ühena esimestest Eestis üheksakümnendatel eralastekodu loonud Kadri Kivistik ütles, et kodu oli temalegi ääretult armas ja südamelähedane, kuid aastate järel sai jaks selle majandamisel otsa.
Lahtised plaanid
«Ei saa öelda, et vaim ära väsis, pigem olid põhjused majanduslikud,» lausus Kivistik ja selgitas, et väiksel eralastekodul on pearahasüsteemi järgi märksa raskem täita arvukaid tervisekaitse ja tuleohutuse nõudeid kui suurel lastekodul.
«Mida vähem päid, seda raskem on majandada,» märkis Kivistik. Ometi ei tähenda see Kivistiku sõnul, et eralastekodu mudel ei toimiks. «Raske oli, aga saime ju väga hästi hakkama,» lausus perenaine, tunnistades siiski, et mõnikord tuli hakkama saamine ka tema enda palga arvelt.
Aasta alguses, kui Kadri Kivistik sulgemisotsuse langetas, kasvas Kivistiku lastekodus üheksa last.
Praeguseks on üks laps läinud koju tagasi, ühe viieaastase poisi lapsendasid rootslased ning kõigile ülejäänud lastele on kohad Tartu asenduskodudes olemas.
Ühe võimalusena kaalub Kivistik hakata ka mõne lastekodu all asenduspereks, et osa poisse saaks oma tuttavasse koju edasi jääda.
«Päris selge pole, mis saab. Kindel on see, et lastekoduna me ei jätka ja lastele on uued kohad olemas, aga jääb ka võimalus, et kõik poisid ei peagi ära kolima, kui jätkame asendusperena,» rääkis ta.
30 meest
Kivistiku lastekodus on aastate jooksul suureks sirgunud umbes 30 poissi, enamikust on Kadri Kivistiku sõnul saanud väga tublid tööinimesed.
Seejuures ei ole lapsed olnud esialgu sugugi kukupaid, vaid Kivistiku-kodu on võtnud enda juurde ka kõige probleemsemaid, noortevanglaski käinud poisse. «Mina ei ole midagi kartnud. Rõõm on näha, kui poistel pärast elus hästi läheb,» lausus Kivistik, kes jätkab tööd edaspidigi lastega Kaagvere erikoolis tugispetsialistina.
Tartu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja Sirli Petersoni sõnul tuli Kivistiku lastekodu sulgemise otsus kurva uudisena.
«Koostöö nendega on olnud väga meeldiv, ja nagu küsitlused näitavad, olid lapsed väga rahul sellise pere moodi lastekoduga,» ütles Peterson.
Lastekodudes napib kohti väikseimaile
Kui Kivistiku lastekodu sulgemisel vajanuks uut kodu üheksa väikelast, olnuks linn märksa keerulisemas seisus, sest väikelastele mõeldud asenduskodukohtadest on linnas suur puudus.
«Eks linna asenduskodudes on ka tervikuna kogu aeg kohtadest puudus, aga probleeme on just väiksemate laste ära paigutamisega,» ütles Tartu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja Sirli Peterson.
Kivistiku lastekodu sulgemine Petersoni sõnul kohtade puudust eriti ei mõjuta, sest Kivistiku-kodus ei olnud väikelapsi, vaid juba kooliealised.
Tühja koha jätab Kivistiku-kodu sulgemine aga oma lähenemise poolest lastele. «Kivistiku lastekodu oli eriline selles mõttes, et ta oli nagu väike pere – lapsi oli vähe, nendega oli võimalik rohkem individuaalselt tegelda, nad said ise süüa teha, majapidamistöödes osaleda. Kõik see kokku tekitas lastes kodutunde. Lastele mõeldes toimis selline väike eralastekodu mudel suurepäraselt,» rääkis Peterson. (TPM)