Jalatsitootjat Samelin lõi majanduskriis niivõrd karmilt, et pea poole võrra langenud käive ja 20 miljoni kroonini küündinud võlad seadsid ellu jäämise kahtluse alla. Riskantsete otsuste najal jõuti aga paariaastase vahe järel taas kasumisse.
Samelin jõudis taas kasumisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oli kohutavalt karm aeg. Midagi sellist ei tahaks enam kunagi kogeda,» ütles Samelini juht Leida Kikka.
2009. aastal langes ettevõtte käive eelmiste tulemustega võrreldes peaaegu poole võrra, 52,7 miljonilt kroonilt 33 miljonile, ning firma jäi 4,55 miljoni krooniga kahjumisse. «Varem oli tööd viieks kuuks ette, siis neljaks, kolmeks, kaheks… lõpuks juba mangusid, et andke tööd,» meenutab Kikka.
Julge otsus
Et kulusid kokku hoida, vähendas firma töötajate arvu 190 pealt 140 peale, hakkas müüma jalatseid ka oma kaubamärgi Samelin all ning langetas riskantseid otsuseid uute tellimuste saamiseks. Üks riskantsemaid neist oli nõusolek teha allhanget Norra firmale Protex, kes konkureeris sõjaväele jalatsite tootmiseks Norra riigihankel Samelini kauaaegse partneri ALFA vastu.
«Saime aru, et võime kaotada ALFA tellimused, aga samas oli võimalus võita tööd kokku 160 000 jalatsipaari tootmiseks, mida on mitu korda rohkem, kui ALFA tellib,» selgitas Kikka. Risk tasus end ära ning nii marsivadki Norra sõdurid praegu ja edaspidigi Tartus toodetud saabastes.
Selle aasta esimeses kvartalis teenis Samelin kahe aasta järel esimest korda taas kasumit ning on jõudnud võlgade maksmisega järje peale.
«Praegu on jälle tööd rohkem, kui ära jõuab teha,» märkis Kikka ja lisas, et ainsaks arengu takistajaks on õmblejate puudus. Kas või homme võtaks Samelin Kikka sõnul tööle 30 õmblejat lisaks praegusele 170 töötajale.
Tööotsijad ei usalda
Töötukassa Tartumaa osakonna juhi Jane Väli sõnul aga ei tekita Samelin tööotsijates usaldust mitmel põhjusel: tööotsijad on kuulnud, et firma hilineb palkade väljamaksmisega ning isegi tugevalt pingutades ei suuda teenida miinimumpalgast suuremat palka.
Samuti tõi Väli näite noorest õmblejast, kes tuli töötukassa arvele tagasi mitte selle pärast, et talle poleks töö sisu meeldinud, vaid seetõttu, et staažikad töötajad ei võtnud teda omaks.
«Jah, vanad töötajad võivad hakata uusi välja sööma,» tunnistas Kikka. «Miks nad seda teevad, ma ei tea,» lisas ta. Et uutel tulijatel oleks kergem kohaneda firmas, kus peaaegu pooled töötajatest on olnud ametis 30–40 aastat, võtab Samelin praegu uusi töötajaid juurde vähemalt 2–4 kaupa.
Palkadegagi hilinemist Kikka ei salga, kuid rõhutab, et seda juhtus vaid kõige raskemal kriisiajal. «See on minevik. Praegu pole enam mingeid probleeme palkade maksmisega,» kinnitas ta.
Kui palju teenib Samelinis lihttööline? «Keskmine palk on 400–500 euro vahel, tublimad õmblejad teenivad kuus 600–700 eurot puhtalt kätte,» ütles Kikka. Jutt miinimumpalgast pole aga samuti müüt. Miinimumpalka teenivad esimese nelja kuu jooksul kogemuseta õmblejad, keda alles õpetatakse välja.
«Rohkem ma neile maksta ei saa, kui nad teevad tööd tegelikult umbes poole miinimumpalga väärtuses,» ütles Kikka. Kes aga juba õmmelda oskab, sel pole Kikka sõnul vaja karta miinimumpalgast alustamist.
Sellest kuust tõstis Leida Kikka ka kõigi õmblejate palka 10 protsenti. «Arusaam Samelinist kui vähese töö ning väikeste ja hilinevate palkadega ettevõttest on müüt, millel oli alust kriisiajal, kuid praegu enam mitte. Oleme äritulemustes tagasi 2007. aastas ja järjest paremini läheb,» ütles ta.
Samelini käive
• 2008 – 52,7 mln kr
• 2009 – 33 mln kr (kahjum 4,55 mln kr)
• 2010 – 35,9 mln kr (kahjum 3,5 mln kr)
• 2011 I kvartal – 1,179 mln eurot ehk 18,4 mln kr (kasum 90 000 eurot)