Pakiliste tööde hulk sunnib valima

Tiia Teppan Foto: Margus Ansu

Kui Tiia Teppan abilinnapeana raekotta jõudis, olid alanud nii koolitunnid kui ka haridusosakonna rahaskandaal ja kõigile oli teada, et laste arv ületab juba lasteaiahoonete ja peagi koolikohtade võimalused. Need olid intervjuu peateemad.

Kui palju teil oli aega mõelda, kas võtta abilinnapea amet vastu? Oli see teie siiras tahe või partei pandud kohustus?

Otsustamiseks oli aega pool tundi. Reformierakonna juhatus tuli kokku kell neli, pool neli oli linnapea Urmas Kruuse mulle helistanud ja küsinud, kas oleksin valmis abilinnapeaks kandideerima. Tõsi, kui Kruuse kutsus mind kohalikel valimistel kandideerima, ütlesin talle, et ma tühja kandideerida ei soovi, sellel peaks mingi mõte olema. Siis Kruuse ka mainis, et küllap tuleb teisigi ülesandeid.

Osutudes linnavolikogusse valituks, olen olnud sunnitud tegema rohkem tööd poliitilisel tasandil volikogu hariduskomisjonis ja linnamajanduskomisjonis. Nüüd on poolteist aastat kogemust, kuidas linna juhtimine käib.

Kui mitme Tartu koolidirektori ja kultuurijuhiga olite tuttav enne abilinnapea ametisse asumist?

Koolid on tuttavad tänu laste kooliteele, haridusvaldkond on teada tänu volikogus olemisele ja hariduskomisjonis töötamisele. Isiklikke tuttavaid koolidirektorite hulgas ei ole – olen praegust olukorda silmas pidades selle üle isegi õnnelik.

Aga kultuurijuhtidega?

Kultuuriosakond on teada, kuivõrd Aura on kultuuri- ja spordiobjekt. Olen spordinõukogus Tartu kultuuri- ja spordielu jälginud aastast 1980. Kultuuriobjektide juhte tean ja tunnen. Sporditeenistus on ka tuttav.

Linnavalitsuses vastutate hariduse, kultuuri, teaduse, kehakultuuri ja spordi ning noorsootöö eest. Kus ootavad ees kõige keerulisemad ülesanded?

Kindlasti haridusvaldkonnas. Kõige esimene asi on haridusosakonna rahaskandaali sisus selgusele jõudmine, sellega alustasin kohe esimestel tööpäevadel. Ma ei saa edasi töötada, kui ma ei tea, mis on toimunud.

Kaks vastutavat ametnikku on skandaali tõttu töölt lahkunud, kuid ametis on mõni rahaskandaaliga seostatud koolidirektor. Kui kaua nad ametis jätkavad?

Need on väidetavad kahtlused. Nende kahtluste sisu uurib linna sisekontrolliteenistus. Neil on aruanne ja hinnangud esitatud. Lähtun töös ja suhtluses nendest. Üks asi on kriminaaluurimine, see käib oma rada, sinna ma ei tohigi puutuda. Kõige hullem, ma ei tohi nimetada nimesid, sest see võib takistada uurimise kulgu.

Kas te soovitate kahtlustesse segatud koolijuhtidel tagasi astuda?

Kui neid ära kuulates selgub, et on probleeme... Inimene peab saama võimaluse selgitada.

Kas teie olete see abilinnapea, kes lõpuks otsustab, mis gümnaasiumid Tartus peavad muutuma põhikoolideks?

See on meie lastele hariduse andmise jätkamiseks vajalik samm. Kuidas me tagame kõikidele Tartu lastele kohustusliku põhihariduse, seega ka põhikoolikoha? Mis salata, eelmisel sügisel, kui see teema oli volikogu hariduskomisjonis, ütlesin mina, et sellist olulise tagajärjega otsust ei saa teha üksik ametnik. Moodustati munitsipaalkoolivõrgu reformimise komisjon, mis kohtub uuesti nüüd neljapäeva hommikul.

Kui mitu Tartu gümnaasiumi muutub põhikooliks?

Selle tingib koolidesse tulevate laste hulk – kui palju suureneb põhikooli astujate ja väheneb gümnaasiumisse astujate arv.
Me peame tagama põhikooli õpilastele koolikoha. Me ei tohi unustada, et me ei tööta õpetajate, koolijuhtide ja ametnike tarbeks, kogu töö käib Tartu lastele kõige parema hariduse andmise nimel.

Millist kasu näete põhikooli ja gümnaasiumi lahutamises?

Parimad võimalused õppimiseks, hariduse parimal viisil kätte saamiseks. Ja gümnaasiumides kolme õppesuuna arendamiseks. Seda ei saa teha, kui gümnaasiumis on vaid 30 või 50 õpilast. Sellest talvest on linnavalitsuse korraldus, et gümnaasiumides avatakse uued kümnendad klassid vaid juhul, kui gümnaasiumisse astujaid on 60 või rohkem.

Te teate ka, mis juhtub aastatel 2014-2015. Praegu astub põhikooli umbes 960 last, mõne aasta pärast 1500. Neile on vaja klassiruume. Keegi ei taha vägisi lahutada, selle tingib meie demograafiline olukord.

Just äsja oli uudis, et Härma gümnaasiumis kukkus alla klassiruumi aken. Kas julgete kinnitada, et Tartu haridusasutuste hooned on lastele turvalised, ja kui pole, millal need muutuvad turvaliseks?

Ei julge kinnitada. Mul puudub ülevaade. Ühel linnavalitsuse istungil sai reservfondist raha antud Forseliuse koolile, seal oli häda klassiustega. Hariduse sisulist poolt korraldab haridusosakond, koolihoone on linnavarade osakonna vastutada.

Millal remonditakse kunstigümnaasium? Seal saab õuest juba koolimajja vaadata, sest paneelide vuugivahedes teevad linnud pesi?

Sellisele konkreetsele küsimusele ei suuda ma siin vastata. Kui on kindlaks tehtud kõikide koolide ja lasteaedade remondi ja ohutusnõuete tagamise vajadus, tuleb teha vajaduste edetabel ja see kokku viia võimalustega. Linnaeelarve on selleks aastaks kinnitatud ja me toimetame selle piires.

Miks on suur osa Tartu koolide staadione maakoolide omadega võrreldes häbiväärses seisus?

Tartu koolistaadione on mingis järjekorras korda tehtud, näiteks Härma ja Reiniku kooli staadion. See on järkjärguline protsess, kõiki korraga ei saa.

Maal on valdades sageli üks kool ja üks koolistaadion, linnal on 19 kooli.

Teleris oli saade, kus väideldi elektrijaotusvõrgu tariifide üle, et meil on hoopis kallimad kui Soomes. Ei saa võrrelda võrreldamatut, Soomes on elektriliine kogu aeg remonditud ja uuendanud. Täpselt samuti on koolivõrguga. Pole võimalik, et kõike tehakse korraga, tuleb valida prioriteedid. See on minu kõige esimene ülesanne.

Reformierakond on aastaid üritanud esitleda Tartut lapsesõbraliku linnana, miks siis meil ei ole veel igale lapsele kohta kodulähedases lasteaias?

See on meie esimene ülesanne. Igal aastal on üks uus lasteaed avatud. Mis seal salata, laste sündimus käib üle linna võimekuse. Oleme kaasanud ka lastehoiu teenust.

Mis saab Tartu vene koolidest? Kas pooldate, et need säiliksid tervikuna 1. kuni 12. klassini või kaovad vene gümnaasiumid Tartust üldse?

Ma ei oska öelda, kas vene gümnaasiumid sootuks ära kaovad. See on ka koolireformikomisjoni küsimus. Esimene samm on gümnaasiumis 60 protsendi ainete õpetamine eesti keeles. See on vene rahvusest inimestele raske ja tõsine samm, nad on teadnud seda aastaid, aga inimesed teevad alati nii vähe kui võimalik.

Vene lütseumi direktor tunnistas, et üleminekuga on raskusi. Me ei tohi ära unustada, et seaduse taga on lapsed. Mina ei saa öelda, et see laps, kes kevadel lõpetab põhikooli B1-tasemel eesti keele oskusega, on septembris valmis õppima gümnaasiumis eesti keeles.

Optimaalseks on peetud, et säilib üks vene põhikool, mis ühtlasi oleks vene kogukonna kultuurikeskus. Vene keele, kirjanduse ja kultuuri süvaõpe toimuks gümnaasiumis, kus põhiline õppekeel on ikkagi eesti keel.

Jah, kus nii eesti kui vene lapsed saaksid süvendatult vene keelt õppida. Need on tulevikulahendused.

Statistika väidab, et väga suure tõenäosusega ei jagu kahele vene gümnaasiumile 60 õpilast.

Küsimus on, kas teha vene koolidele erand. Vene lütseumi õpetajad on teinud väga tõsist tööd, et lapsi eesti keeles järele aidata. Aga vaene laps, temale tuleb ikkagi šokina, kui kool ei ole täitnud kohustust keelt paremini selgeks õpetada.

Me ei tohi visata õpilasi üle parda. Ärme teeme teistele seda, mida kunagi taheti meile teha. Me kõik mäletame venestamist nõukogude ajal. Miks me tahame teistele sama, oleme inimesed.

Millal saab Tartu Uus Teater oma maja?

Seda ma praegu öelda ei oska. Käimas on läbirääkimised Tartu Ülikooliga ülikooli hoonete asjus, aga ma ei ole kindel, kas linn suudab ühele teatrile eraldi maja muretseda ja seda ülal pidada. Kas Sadamateater on ikka nii hõivatud, et teine teater allrentnikuks ei mahu?

Kui palju raha eraldab Tartu linnavalitsus järgmiseks hooajaks linna tippmeeskondadele?

Need on eelarves samas suurusjärgus kui varem.

Meil oli kohtumine spordiringkondade esindajatega, et teha ettepanekud toetuste ühtlustamiseks. Meil ei ole ainult Rock, Välk, Tammeka ja Pere Leib. Meil on väga tugevad kergejõustiklased, kes valmistuvad EMiks, väga tugevad judokad, väga tugev suusataja Peeter Kümmel. Pole ainult tippmeeskonnad, vaid on tippsport tervikuna.

Kas laste spordiringide pearahasüsteem on praegu adekvaatne või peaks muutma proportsioone mõne ala kasuks või kahjuks?

Pearahasüsteem on väga hea. Tartu tegi  eelmisel aastal korra, et vanem peab kinnitama, kas laps ikka käib spordiringis. Sealt saame teavet, millised alad on populaarsed. Seda otsustavad laps ja lapsevanem.

Kas Reformierakonna väidetav käärimine Tartus võib raskendada linna juhtimist?

Lugesin ka lehest sellest käärimisest. Võib-olla olen naiivne, aga sellist sisemist käärimist ma ei näe.