Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Noorim doktorikraadini jõudnu on vaid 24-aastane

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Margus Niitsoo. | FOTO: Margus Ansu

Mullu sügisel rekordnoorelt doktorikraadi kaitsnud Darja Lavõgina saavutuse ületas sel kevadel noorteadlane Margus Niitsoo. Nii noorelt kui tema, pole Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud mitte keegi vähemalt viimase poole sajandi jooksul.


Tartu Ülikooli pressiesindaja teatel oli Darja Lavõgina oli kaitsmise hetkel 24 aastat 5 kuud ja 10 päeva vana. Niitsoo aga 24 aastat, 4 kuud ja 13 päeva.

Niitsoo ise ütles, et doktorantuur oli selge siht, mille suunas sai pürgida. «Nüüd kui see saavutatud on, tuleb ise endale väljakutseid otsida ja seada. Ning see on raskem, sest selleks pole veel miski mind ette valmistanud. Aga küll ma selle välja mõtlen,» ütles Niitsoo.

Margus Niitsoo oleks võinud jõuda doktorikraadini lausa 23-aastaselt, kuid tõmbas ise protsessile mullu sügisel pidurit, et saada endale vastu tugev oponent. Eelmisel nädalal Eestis toimunud rahvusvaheline krüptograafiakonverents EuroCrypt 2011 andis selleks võimaluse.

Krüptograafiaprofessor Ahto Buldase juhtimisel keskendus Niitsoo oma doktoritöös Eesti IT-firma GuardTime’i ajatempli lahenduse turvalisusele. «Ma leidsin ajatempli turvalisusele parema tõestuse, mis võimaldab tembeldust teha praktikas kiiremini ning leidsin, et mingis mõttes paremini ei saa, sein on ees,» selgitas Niitsoo.

Kui pank võimaldab teha digiallkirja abil ülekandeid, siis panga jaoks on digiallkirja süsteem must kast. Eeldatakse, et digiallkiri on turvaline ning eeldatakse, et kui keegi tahab pangatoimingutesse sisse tungida, siis peab ta olema esimesena võimeline murdma digiallkirja süsteemi, tutvustas Niitsoo lühidalt oma töö sisu. «Panka ei huvita, kuidas digiallkirja andmine täpselt käib.»

Samamoodi käsitles ta musta kastina seda räsifunktsiooni, mille peale on üles ehitatud GuardTime’i digitembeldustehnoloogia.

Lisaks teadustööle on Margus tegelenud kolm aastat ka ülikoolis õpetamisega. Tal on sügav huvi psühholoogia vastu, olles näiteks selles valdkonnas juhendanud koos TÜ psühholoogidega magistritöö «Vaimsete võimete testi automaatne genereerimine.»

Vabal ajal harjutab ta basskitarri ning on kirjutanud ka laulusõnu.

Tagasi üles