Eesti praegune parim profirattur Rein Taaramäe plaanib Estonian Cycling Weekendil (ECW) ära võita nii Tallinna–Tartu GP kui Tartu GP. Samas on ta kindel, et vähemalt neljas-viies võistkonnas on mehi, kel on jõudu pjedestaalile tõusta.
Rein Taaramäe tuleb Tartusse võitma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas juhtus nii, et Prantsuse tippvõistkond Cofidis on üle aastate jälle Tartus? Kas seda võib pidada teie teeneks?
Kõige suurem tänu, et Cofidis lõpuks jälle Eesti pinnal võistleb, on Indrek Kelgule, kuna ilma tema pealekäimiseta poleks ma teemat tõstnudki. Kuid jah, kuna minu sõna on kolme hooajaga, mis ma olen selles tiimis veetnud, üha rohkem maksma hakanud, siis tähtsamad asjad ajasin ise korda.
Eks see oli paras seebitamine, aga loodan, et meeskond suudab pakkuda fännidele kodumaa pinnal sama, mida saab muidu nautida vaid tõeliselt suurtel sõitudel. Loodan, et meie Eesti annab kõikidele vinged ambitsioonid ja niiviisi on võimalik uueks aastaks juba teisedki nimekad mehed joonele saada.
Indrek Kelgu sõnul on tänavu ECW-l kõigi aegade tugevaim ratturite koosseis. Eelkõige tänu Cofidisele. Kas on olnud mahti süveneda võistkondadesse, kas soostute Kelguga?
Jah. Tutvusin meeskondadega pressikonverentsil ja absoluutselt igas tiimis on vähemalt üks mees, kes tundub mingil määral ohtlik.
Millised tiimid eelkõige võivad pakkuda Cofidisele kõvemat konkurentsi? Allan Oras tõstis esile eriti Läti koondist.
Endura Racing, Cristina Watches, La Pomme Marseille on minu arvates meeskonnad, kust mõlemal päeval jõuavad mehed poodiumile. Lätlased on sitked vennad küll jah, neid ei saa kunagi unustada.
Millised plaanid on teil ECW-l? Nii Tallinna–Tartu kui Tartu GP-l?
Võiduplaanid.
Kui heas hoos on teie meeskonnakaaslased Kalle Kriit ja Aleksejs Saramotins?
Viimase info järgi võib Kriit mitte sõita, põlv ei luba. Mota (Saramotins – toim) on kõva.
Linnasõidud nagu Tartu GP – on need rohkem raha pärast üritused? Publikule on selline võistlus väga hästi jälgitav. Kas sõitjatel on ka sellest ringitamisest naudingut või on see puhas kannatamine?
Raha me põhimõtteliselt selliste sõitude võiduga ei teeni. Omaette feeling’u pakub huvitav ring ja hea publik. Iga sõit on paras kannatus, aga meeldiv.
Paari aasta tagusest ajast meenub, kuidas Jaan Kirsipuu ütles teile Tartu sõidul, et mis sa hull allamäge kihutad, see ju ohtlik. Kui võrrelda laskumistega mäestikus, kui ohtlik on Tartus?
Ise ei mäleta seda väidet, aga ümber ka ei lükka. Tartu Jakobi laskumine on kiire ja laskumise lõpus on kurv, mille hea laskuja läbib 60 km/h ja kehvem 50 km/h. Kui tõusul vahe sisse saada ja veel allamäge 50 m sõita, kaob jälitajatel silmside ja see on jooksiku eelis.
Mäestikus laskumine on muidugi keerulisem. Kurve läbitakse kiirusel kuni 70-80 km/h. Selleks on vaja juba verd ja staaži.
Kes Eesti meestest võivad nädalavahetusel esile tõusta?
Veteranid Kirsipuu ja Pütsep, eriti usun Pütsepa võimalustesse. Mart Ojavee on kindlasti esimesel päeval üks peafavoriit. Noortest peaks silmas Reijo Puhmi, Sander Maasingut. Oleneb, kui kainet mõistust need noored suudavad sõidu ajal säilitada.
Kindlasti ei saa unustada Rene Mandrit ja sel aastal on Prantsusmaa amatööride seas hea tasakaalu leidnud Gert Jõeäär. Tartu rattarallil on peafavoriit Spordipartneri meeskonnas sõitev Sigvard Kukk.
Milline paistab teile Eesti rattasõidu tase praegu?
Üldine amatööride tase on väga hea nagu alati.