Volikogu kinnitas abilinnapeaks Jüri Kõre

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abilinnapeaks saanud Jüri Kõre ütles, et ei hakka tegelema hoonete ehitamise ja institutsioonide loomise plaanidega.
Abilinnapeaks saanud Jüri Kõre ütles, et ei hakka tegelema hoonete ehitamise ja institutsioonide loomise plaanidega. Foto: Sille Annuk

Suure häälteülekaaluga kinnitas Tartu volikogu eile erakorralisel istungil uueks abilinnapeaks Tartu Ülikooli õppejõu Jüri Kõre, kellele see on juba kolmas kord pidada abilinnapea ametit.


Tartus sotsiaalvaldkonna eest vastutama hakkav Jüri Kõre (IRL) sai 34 poolthäält, vastuhääli oli 10. Sellega asus Urmas Kruuse linnavalitsuse uuendatud koosseis ametisse, kuivõrd Argo Annuk (IRL) ja Tiia Tep-pan (RE) said ametisse volikogu eelmisel istungil. Endisest koosseisust jäi lisaks linnapeale ametisse Raimond Tamm (RE).

Volikogu kõnetoolis ja ka hiljem antud lühikeses intervjuus tõstis Kõre kõige pakilisemana esile vajaduse tegelda töötuse ja töötutega. «On hulk mittetulundusühinguid ja kodanikuühendusi, kes töötutega tegelevad, nende tegevust tuleb toetada,» nimetas Kõre ühe viisi.

«Kuna mulle antud aeg on suhteliselt lühike (järgmised kohalikud valimised on aastal 2013 – toim) ja linnaeelarve on suhteliselt pingelises seisus, siis ütlen ausalt, ma ei hakka tegelema hoonete ehitamise ja institutsioonide loomise plaanidega. Selleks ei ole õige hetk,» ütles Kõre.

Volikogu määras uue abilinnapea ametipalgaks nii nagu teistelgi 3036 eurot kuus, millele lisandub 383 eurot autokompensatsiooni.

Enne Kõre ametisse kinnitamist oli päevakorras aga senise abilinnapea Karin Jaansoni (RL) umbusaldushääletus.

Lühikese ettekande pidas Reformierakonna fraktsiooni esimees Toomas Kapp. «See on  KOKSi (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – toim) ajale jalgujäämine ja seetõttu tuleb asja nii teha,» põhjendas ta. «Tänan veel kord Karinit hea töö eest linna heaks.»

Viisakama tee võimalus

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Tõnu Ints ütles, et kõik saavad aru, et koalitsioon on vahetunud, aga vahepeal pärast kolme abilinnapea lahkumist lakkas linnavalitsus toimimast. Ta päris, kas Reformierakond ei kaalunud viisakamat teed, linnavalitsuse tagasiastumist ja uue linnavalitsuse moodustamist algusest peale. «Siis oleks tänane piinlik moment ära jäänud,» lõpetas ta.

Kapp vastas, et ei kaalunud. Ta lisas, et Eestis on tavaks, et linnavalitsuse moodustavad koalitsioonipartnerid. «Kuna see poliitiline jõud (Rahvaliit – toim) enam ei ole koalitsioonis, tuleb koalitsiooni tahet ellu viia koalitsiooni poliitikul,» ütles Kapp.

Karin Jaanson tänas enne hääletust kolleege ja koostööpartnereid linnavalitsusest ja volikogust. Ta selgitas oma otsust mitte ise tagasi astuda, öeldes, et seadus ei näe võimalust linna juhtimisest väärikalt lahkuda. «On kaks teed, kahest halvast valisin parema, sest volikogu on mind ametisse nimetanud ja ma soovin, et volikogu mind ametist vabastaks,» rääkis Jaanson.

On veel üks nüanss – kui Jaanson oleks tagasi astunud, jäänuks ta lahkumishüvitiseta. Umbusaldamise korral on võimalik hüvitist maksta. Volikogu otsustaski maksta hüvitist kolme kuupalga ulatuses.
Jaansoni umbusaldamist toetas 29 linnavolikogu liiget, selle vastu oli 15.

Veel umbusaldusi

IRLi fraktsiooni esimees Jüri Kõre andis üle kaks eelnõu, millest esimese sisu on volikogu linnavarakomisjoni esimehele Urbo Vaarmannile (KE) umbusalduse avaldamine, teise sisuks umbusalduse avaldamine kultuurikomisjoni esimehele Natalja Trošinale (KE).

Kõre põhjendas, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb komisjoni esimehe vahetuseks kaht teed, isikliku tagasiastumisavalduse või umbusalduse avaldamise kaudu.

CV
• Jüri Kõre (58)
• Lõpetanud Tartu 5. keskkooli ja Tartu Ülikooli majandusgeograafina kiitusega 1976, geograafiakandidaat aastast 1986.
• Töötanud noorem- ja vanemteadurina Riikliku Plaanikomitee Majanduse ja Planeerimise TUIs 1976–1981, Tartu Ülikoolis vanemteaduri ja laborijuhatajana 1981–1994 ning dotsendina 1994–1996, 1997–1999 ja 2001–2010.
• Läinud aasta veebruarist sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja.
• Oli Tartu abilinnapea Tõnis Lukase linnavalitsuses aastail 1996–1997 ning Roman Muguri ja Andrus Ansipi linnavalitsuses 1999–2001.
• On valitud seitse korda Tartu linnavolikogu liikmeks.
• Abielus, kolm täiskasvanud last, kolm lapselast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles