Eesti Põllumajandusmuuseum kutsub huvilisi tuleval kolmapäeval, 25. mail osalema foorumil «20 aastat põllumajandusreformi algusest», kus muu hulgas tuleb juttu sellest, kuidas suurmajanditest said taas talud.
Foorum analüüsib iseseisvumisjärgset põllumajandusreformi
20. mai 2011, 10:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1989. aastal vastu võetud taluseadusega pandi alus esimestele õiguslikul alusel loodud taludele. Kaks aastat hiljem vastu võetud maareformiseadusega tagastati maa õigusjärgsetele omanikele. Maad võimaldati erastada piirkondliku ostueesõigusega või ka üldistel alustel, vahendas põllumajandusmuuseumi teade.
Aasta hiljem, 1992, võeti vastu põllumajandusreformi seadus, millega pandi alus endiste kollektiiv- ja riigimajandite likvideerimisele. Nende vara ja maa baasil loodigi uued talud ja põllumajandusettevõtted.
Eesti Põllumajandusmuuseum soovib teada saada, mis toimus seoses põllumajandusreformiga igas Eestimaa paigas. Inimesi kutsutakse üles meenutama, mida arvati põllumajandusreformist, kuidas seda läbi viidi ning kuidas mõjutas see rahva elu.
Mälestusi võib täiendada fotode, dokumentide või muu lisamaterjaliga, mille vormistamisjuhiseid saab muuseumitöötajalt. Kogutud materjal säilitatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis.
Mälestused palub muuseum saata või tuua kohale hiljemalt 21. detsembriks. Muuseum soovib materjale kasutada 2012. aasta märtsis avatava näituse ja konverentsi ettekannete koostamisel.