/nginx/o/2017/10/10/7195515t1hc039.jpg)
Eile pidasid Eesti ja välismaa tolliametnikud Tartus seminari, et arutada nii vanu kui ka uusi probleeme riikide piirialadel ning otsida neile lahendusi. Muu hulgas näitasid tehnoloogiafirmad Dorpati konverentsikeskuses viimastel aastatel välja töötatud lahendusi, kuidas nad saavad tollitöötajaid aidata.
Põhiline mure Soomest Kreekani on endiselt odavate sigarettide üle piiri vedamisega, ütles maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Urmas Koidu. Kuid mitte ainult. Kui alkoholi ülevedu on tuntavalt vähenenud, siis narkootikumide kohta sama öelda ei saa. Nagu kurikaelad muutuvad üha leidlikumaks, tuleb ka tollitöötajail end üha enam koolitada, et avastada mitte enam narkootikume ja lõhkeaineid, vaid nende loomise lähteaineid.
Koidu sõnul aitab piiri kaitsta kindlasti idapiiri väljaehitamine. «See on suur samm salakaubaveo tõkestamiseks,» leidis ta. Samas jääb juba sellestki väheseks, sest möödunud suvest on teada esimene juhtum, mil kaupa püüti Eestisse toimetada drooniga. Sellist lennumasinat piiril asuvad kaamerad ja kõikvõimalikud liikumisandurid paraku ei tuvasta.
Arvukate praktikate kõrval toodi seminaril üks põnevam näide välja Slovakkiast, kuhu veetakse Ukrainast iga päev rongiga metallimaaki. Paraku puudub tehnoloogia, et tuvastada, kas midagi võib olla peidetud maagi sisse. Võimsamad seadmed suudavad tungida kuni 30 sentimeetri sügavuseni maagis, kuid kui koorem on meetreid tüse, jääb koorma sisu lõpuni tuvastamata. «Seminaril otsimegi vastuseid küsimustele, millised on need tehnoloogilised uuendused, mida saame arvestada,» lisas ta.
Tehnoloogiafirmade messil ringi vaadates oli esialgu raske aru saada, milleks kõiki neid seadmeid ja vidinaid toodetakse. Süvenedes avanes aga ulmeline maailm, mille olemasolust ei ole enamik meist teadlik.
Firma Thermo Fisher Scientific turundusjuht Christopher Calam tutvustas näiteks laserskannereid, millega saab tuvastada tuhandeid aineid mõne sekundiga. Ta võttis kätte pakikese kahtlast valget pulbrit, et kontrollida, kas see on kokaiin. Masin vastas mõne sekundi jooksul, et see on hoopis söögisooda. Mõelge, et kui sellise pakikesega reisijat peetakse sadamas päevade viisi kinni, kuni laborist saabub vastus pulbri kohta ja ilmneb, et polnud mingit alust inimest lukustatud ukse taga hoida.
Seejärel asetas Calam laserkiirte ette pisikese parfüümipudelikese läbipaistva vedelikuga. Kõik oli justkui ohutu, ent masin paiskas ette punase kirja: «Apaam». Tegemist on amfetamiini tootmise toorainega. «Nüüd võime me ise laboritele öelda, et tegemist on selle või tolle ainega, aga me vajame teilt lihtsalt kinnitust,» rääkis ta tollitöötajate köögipoolest.
Kõik need masinad suudavad ära tunda tuhandeid erinevaid aineid. Võimsamad määravad ära aga ka erinevate ainete protsentuaalse sisalduse. Nii suunas Calam teise, kujult fööni meenutava skanneri kuldmündile, et kontrollida selle ehtsust. Münt nägi tõesti hea välja ja oli kaalult kopsakas, otsekui päris kuld. Mõne sekundi analüüsis skanner aine spektreid ja kuvas ekraanile kaheksa erinevat metalli, mis mündis leidub. Kulda nende seas polnudki, vaid nikkel, tsink ja tina olid põhilised koostisosad. Münt oli küll kullatud, kuid kulla sisaldus ulatus rahatähes vähem kui 0,1 protsendini.
Tehnoloogiafirmade messil ringi vaadates oli esialgu raske aru saada, milleks kõiki neid seadmeid ja vidinaid toodetakse.
Mobiilset turvakontrollibussi saabusid sakslased Hartmanni firmast esitlema otse maailma esmaesitluselt Abu Dhabi messilt. Märtsis välja mõeldud buss sobib kiireteks väljakutseteks üritustele. Ehkki suurem osa maailmast pole sellest sõidukist veel midagi kuulnud, on mitmed prototüübiga tutvunud kliendid bussi juba ette ära tellinud.
Veomasinana eelistasid sakslased mõistagi kodumaist toodangut. Nende kinnitusel on Mercedes-Benz esindused olemas kõikjal maailmas ning kõigis hooldusküsimustes saab abi lähedalt.
Bussi mahub ka erinevaid narkokontrolli seadmeid ning selles asub väike töötuba inimesele. Poole aastaga on sakslased jõudnud välja töötada ka tarkvara, et kõik andmed kontrollitud isikute ja nendega kaasas oleva pagasi kohta jõuaksid politsei andmebaasidesse.
Kui endoskoobid on seni kasutusel olnud rohkem meditsiinis, siis järjest rohkem näeb taolisi mobiilseid seadmeid ka tollitöötajate käes. Poola firma Endo-Tech müügijuht Robert Wisniewski näitas, kui lihtne on pika painduva otsaga kaameraga uudistada autos inimsilma eest varju jäävaid konstruktsioone või uudistada värvilise monitori pealt, mis asub ajakirjaniku jopetaskus.
Firma Adani regioonijuht Maksim Nikolajev tõdes, et kuna Valgevenel on tehnoloogilises mõttes ajast maha jäänud riigi maine, on nende soov tõestada, et see pole nii. IT-lahenduste poolest on riik juba aastaid olnud maailma tähelepanu keskpunktis ning Adanis loodud röntgentehnoloogial põhinev kogu keha skanner on seadeldis, millele ülejäänud maailmal pole just palju vastu panna. «Oleme oma tööd müünud enam kui 70 riiki,» kinnitas ta.
Kui näiteks lennujaamas tekib kahtlus, et reisija on riiki toomiseks neelanud alla narkootikumide pakikesi, tuli ta seni saata haiglasse. Seal joodeti talle kontrastainet ja tehti röntgenülesvõtteid. Alles tunde või päevi hiljem sai selgeks, kas inimest oli üldse alust kinni pidada ja tema kuritegu kindlaks teha. Valgevenelaste seade suudab kuvada aga kõigest seitsme sekundiga kõik esemed, mis asuvad kehast väljaspool, kui ka need, mis asuvad keha sees. Skanner on toodetud Valgevene ja Euroopa komponentidest. «Tehas on Valgevenes, mitte Hiinas,» väljendas ta heameelt.