Milleks majale seinad, kui piisab katusest

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
A-kujulised majad olid nõukogude ajal eriti populaarsed kämpingutes ja suvila­rajoonides. Tänapäevased ehitusmaterjalid annavad aga võimaluse kasutada neid aasta ringi.
A-kujulised majad olid nõukogude ajal eriti populaarsed kämpingutes ja suvila­rajoonides. Tänapäevased ehitusmaterjalid annavad aga võimaluse kasutada neid aasta ringi. Foto: eskiis

Möödunud sügisel Tartu teaduspargis tegevust alustanud Avrame pakub klientidele A-kujulisi maju, mida püstitada on sama lihtne nagu mööblit kokku panna.

Avrame tegevjuht Indrek Kuldkepp hakkas enda sõnul A-kujuliste majade peale mõtlema siis, kui oli oma suure ja nii-öelda tavalise maja maha müünud. «Maksin pangalaenud ära ja võtsin pähe, et ei soovi selles elus enam olla panga ori. Pärast seda hakkasin uurima, kuidas saaksin ehitada maja valmis oma rahaga,» meenutas ta.

Nüüd elabki Kuldkepp kolmekorruselises majas ega maksa pangale sentigi. Vähe sellest, ta ei maksa ka vee ega elektri eest, kuigi mõlemad on tal olemas. Vee saab ta kaevust, elektrit toodavad aga maja katusel olevad päikesepaneelid. Mujal maailmas nimetatakse selliseid off-grid-majadeks ehk nad ei ole ühendatud keskkütte-, vee- ega elektrivõrguga. 

«Igal hommikul, kui üles ärkan, saan ma nüüd mõelda, mis ma täna teha tahan. Mitte seda, et nüüd jälle ruttu tööle raha teenima, et saaks kuu alguses ära maksta kõik need arved, mis eelmise kuuga kogunenud on,» rääkis Kuldkepp, kel on seljataga pea kahekümne aasta pikkune puitmajakonstruktsioonide tootmise ja müügi kogemus.

Lisaks Kuldkepile kuuluvad Avrame meeskonda müügijuht Priit Kallejärv, insener Joonas Seppet, ostujuht Heiki Liivat ja sekretär Ave Saarna.

Tegevjuhi sõnul on Avrame peamine soov levitada maailmale sõnumit, et majaehitusele ei pea alati lähenema tavapäraselt. Oma jutu tõestuseks demonstreerib ta Tartu Postimehele Rahinge metsade vahele kerkinud A-kujulist maja, kus Kuldkepp on nüüdseks elanud peaaegu aasta. 

Väiksem kulu

A-kujuliste majade suurim eelis on see, et ehituskulud on palju väiksemad. «Kui tavalise maja puhul pannakse kõigepealt püsti seinakonstruktsioonid ja siis hakatakse ehitama katust, siis meie teeme need kaks etappi korraga. Õigemini jäävad seinad ehitamata,» selgitas Kuldkepp.

Teine suur kokkuhoid tuleb sellest, et A-kujuline maja ei vaja tavapärast plaatvundamenti. Hoone toetub vaid kolmele vundamendiribale ning selle valamine on pea kolm korda odavam. Kui võrrelda tavalise majaga, kus ruutmeeter maksab 1000–1200 eurot, siis A-kujulistel majadel on see 800–900 eurot.

Kuldkepp rõhutas, et maja materjalide kvaliteedi pealt kokku ei hoita. «Me ei ürita teha maja odavaks, vaid taskukohaseks. Inglise keeles on see cheap vs affordable,» sõnas ta.

Müügijuht Kallejärve sõnul on Avrame kataloogis praegu kolm tootesarja: kämpingud ehk aiamajakesed, väiksemad suve- ja elumajad ning suured elumajad. Kokku üheksa mudelit. 

Kuldkepp lisas, et Avrame majad on sama lihtsalt kokkupandavad kui mööblipoest ostetud riidekapp. 

A-kujuliste majade suurim eelis on see, et ehituskulud on palju väiksemad kui tavalisel majal.

Kuna Avrame ise on pelgalt tootearendusfirma, tellitakse kõik vajalikud detailid koostööpartneritelt. Viimaste hulgas on näiteks puitmaterjalide tootjad Alusehitus ja Palmako, akna- ja uksefirma Plasto, katusefirma Ruukki ja ehitusmaterjalide müüja Tevo.

«Kui leping on alla kirjutatud, saadame tootmisjoonised tehasesse, kes tellib materjali, lõikab detailid välja ja pakendab. Samal ajal tellime teisest kohast aknad ja uksed ning kolmandast kohast katusematerjali,» kirjeldas Kuldkepp. Kui tellija on välismaalt, pakitakse kõik merekonteinerisse ja kaup läheb teele. 

Kuldkepi sõnul sobivad nende majad eelkõige hajaasustusega piirkondadesse ning üks kindel sihtrühm on nn DIYer’id (do it yourself – toim) ehk need, kes tahavad kõike ise teha. «Mina tegin ka suuresti kõik ise ja see on jällegi väga suur hinnavõit. Üks asi on ehitamine, teine asi kokkupanemine,» selgitas Kuldkepp.

Kui vundament on valmis, võtab hoone kokkupanemine kolme-nelja mehega aega vaid paar nädalat. Kogu maja on võimalik valmis saada aga paari kuuga. «See eeldab head planeerimist. Kuna aga tegu on standardmajadega, siis on võimalik ette valmistada kõik vee- ja elektriprojektid. Mida paremini planeerida, seda vähem on kulusid,» kordas Kuldkepp. 

Uus suund

Kallejärve sõnul liigub majaehitus puidutööstuses aasta-aastalt aina rohkem mõistlikumate ja ratsionaalsemate lahenduste poole. «Ka meie liigume oma majadega just selles suunas. Tuleb uus põlvkond, kes ei taha võtta maja ehitamiseks enam nii palju laenu, sest intressid on suured. Elus on palju muudki teha kui ainult kodulaenu maksta,» sõnas ta.

Avrame esimesele tegevusaastale andis Kuldkepp positiivse hinnangu. «Hästi on läinud. Alustasime müügitööd alles kevadel ning praegu võib öelda, et müüki on läinud kümmekond maja,» sõnas Kuldkepp. Ta peab oma sihtturuks Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ning Aasiat. Juba praegu on firmal esindajad Jaapanis ja Koreas.

«Meie fookus ei ole praegu niivõrd müügil, vaid pigem sellel, et rääkida läbi potentsiaalsete müügipartneritega, ja see nimekiri on pikk. Huvi on globaalselt väga suur,» lisas Kalle­järv.

Avrame tegevjuht Indrek Kuldkepp (vasakul) ja müügijuht Priit Kallejärv on veendunud, et tulevik kuulub majadele, mis on taskukohased ega tekita igakuiseid kulusid.
Avrame tegevjuht Indrek Kuldkepp (vasakul) ja müügijuht Priit Kallejärv on veendunud, et tulevik kuulub majadele, mis on taskukohased ega tekita igakuiseid kulusid. Foto: Sille Annuk
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles