Sodi asemel jõuab seintele kunsti

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rühmitise Vabad Radikaalid esindaja, Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud Tiit Joala andis intervjuu Vabaduse silla Narva maantee poolse otsa all, kus on tema hinnangul Tartu kõige esinduslikum stencil’i kogum. Üks sellises tehnikas väike töö on tema kõrval.
Rühmitise Vabad Radikaalid esindaja, Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud Tiit Joala andis intervjuu Vabaduse silla Narva maantee poolse otsa all, kus on tema hinnangul Tartu kõige esinduslikum stencil’i kogum. Üks sellises tehnikas väike töö on tema kõrval. Foto: Sille Annuk

Järgmisel nädalalõpul koguneb Tartusse tänavakunstnikke, et osaleda šabloonikunstifestivalil Stencibility. Mis see on ja miks on seda tarvis, räägib üks korraldajaid, rühmitise Vabad Radikaalid esindaja Tiit Joala.


Mis on asja mõte?

Asja mõte seisneb Tartu imelise tänavakunsti väärtustamises. Tartus on Eesti kõige silmapaistvam tänavakunst, siinsed elanikud võiksid olla õnnelikud, et neil on midagi nii ilusat. Siin on inimesi, kes tahavad teha oma kulu ja kirjade ja riskiga maailma ilusamaks – ja seda võiks ometi väärtustada ja tähistada.

Asja sisuks ongi sellele avalikkuse tähelepanu tõmbamine, tänavakunstnike tunnustamine ja tänavakunsti kultuuri edendamine.

Kui palju on Tartus stencil´i ehk šabloonikunstnikke?

Tartus on veidi alla kümne tegija.

Kui kõrgel järjel on meie linna tänavakunst?

Ma arvan, et ühest küljest on Tartu tänavakunst kõrgel tasemel ja mul on selle üle hea meel. Aga teisalt leidub alati neid, kes tahavad värvipurgiga sigatseda. Tuleb osata vahet
teha tänavakunstil ja lihtlabasel sodimisel. Ühel pole teisega pistmist – peale töövahendite.

Muide, aprilli keskel oli Tartus kultuurikonverentsil sadakond mitme riigi kultuurikorralduse juhti. Ühe asjana, mis neid Tartus meeldivalt vapustas, nimetasid nad tänavakunsti.

Üks asi on tavalise tartlase või külalise silmaga vaadata, aga toimib ka seadusesilm. Nii sodimine kui esteetiliselt väärtuslikult värvidega ümberkäimine seintel ja mujal tänaval on ju enamasti ebaseaduslik. Või ma eksin?

Tänavakunst on kogu see kunst, mida tehakse avalikus ruumis, ebaseaduslikkus ei ole tänavakunsti definitsiooni sisse kirjutatud. Tavaliselt aga ta kipub seda olema.

Nädala pärast on Tartus kirjandusfestival Prima Vista, mille üks sündmusi on – täiesti legaalselt – kunstifestival Stencibi­­lity. Kõik huvilised saavad näha, mismoodi käib selles tehnikas piltide tegemine. Kui suur on tartlaste stencil-loomingu ja kirjanduse ühisosa?

Tartu tänavakunst sisaldab kirjanduslikke viiteid väga tugevasti.

Neid on alates Henry David Thoreau´ tsitaatidest siin-seal ja kas või siinsamas Vabaduse galeriis Väikese Printsi kohtumine Amacemilt pärineva Se­­mega, kes rändab samuti mööda planeete ringi. Või aastavahetusel ohtralt kõneainet tekitanud pildid töötuks jäänud kirjanikest linnaraamatukogu juures.

Prima Vista ajal on kavas teha kirjandusmaja müürile ühistöö, mille keskseteks tegelasteks on kunstnik Reti Saksa kujutatud ajavargad raamatust «Momo» ja John Tennieli loodud ajahädas valge küülik raamatust «Alice Imedemaal». Ja kuna kirjandusmaja oli mõni aeg tagasi tuntud KGB majana, siis sobituvad tänaval luusivad hallid härrad sinna müürile eriti hästi.

Stencibility veebilehel on Tartu interaktiivne kaart, kust võib näha vist kõiki linna tänavakunstiteoseid. Esimesena on nimetatud Vabaduse silla Narva maantee poolset otsa ehk Vabaduse galeriid. Kas see ongi Tartu kõige rikkalikum šabloonikunsti koht?

Jah, ma arvan küll. On mingeid kaua kasutatud gra­­fitigaleriisid, kas või raudteejaama juures, kus on kümneid ja kümneid meetreid vabakäelisi grafiteid traditsioonilises ameerika stiilis. Stencil’i kogumina on Vabaduse galerii kõige esinduslikum ja ägedam.

Mille poolest põhiliselt erineb grafitikunstnike looming šabloonikunstnike loomingust?

Stencil’i mängureeglid on vabamad kui traditsioonilises grafitis ja stencil´i kunstnikel on fookuses vormi ja värvimängu asemel sisu.

Niisugusel kujul on tänavakunst arenenud kümmekond aastat üle kogu maailma, praegu kogub just tuure. Tartus ja üldse Eestis näen ma, kuidas see asi järjest areneb ja järjest tuleb uusi tegijaid juurde. Mulle tundub, et ma näen vallandumas laviini.

Hästi tore on mõelda, et kunagi ma mõtlen tagasi praegusele ajale, et voh, kurat, siis oli algus! Aga võib-olla see jääbki ainult mu unistuseks.

Teie sandaalidel on kuivanud värvipritsmed. Kas need on sinna sattunud šabloonipildi tegemisest?

Nojah, tänavakunstniku tunneb ära tema jalanõude järgi – see on siseringi saladus.

Stencibility

• Eesti stencil- ehk šabloonikunstifestival Stencibility on 6. ja 7. mail Tartus koostöös kirjandusfestivaliga Prima Vista.

• 1.–7. maini käib veebis aadressil http://stencibility.blogspot.com/ parima Tartu tänavakunstiteose valimine.

• Kui ei saja, algab 7. mail kell 12 avalik ühisteose loomine kirjandusmaja müürile.

• Samal ajal tegutseb Kähkuka söögikoha kõrval Soola 1 seina kallal soome kunstnik Jussi TwoSeven.

• Ühisteose keskmes on kunstnik Reti Saksa kujutatud ajavargad raamatust «Momo» ja John Tennieli loodud ajahädas valge küülik raamatust «Alice Imedemaal».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles