Radiosüsinikumeetodi aastapäev toob Chemicumi põnevad ettekanded kauge ajaloo kohta

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli geoloogia instituudi radioaktiivse süsiniku labori keemik Arvi Liiva (esiplaanil) vanu aegu meenutamas.
Tartu Ülikooli geoloogia instituudi radioaktiivse süsiniku labori keemik Arvi Liiva (esiplaanil) vanu aegu meenutamas. Foto: Andres Ehrenpreis

6. oktoobril leiab Tartu ülikooli Chemicumis aset radiosüsinikumeetodi avastamise 70. ja Eesti esimese radiosüsiniku labori loomise 60. aastapäevale pühendatud konverents, mil kuuleb põnevaid ettekandeid Pulli asulakoha ja Kaali kraatri vanusest ning Skandinaavia jäätumise ja Kagu-Eesti linnamägede kronoloogiast.

Nimelt möödub tänavu seitsekümmend aastat Willard Libby ja tema kolleegi Ernest Andersoni artikli «Radiocarbon from Cosmic radiation» avaldamisest ajakirjas Science. Seda artiklit võib lugeda radiosüsiniku-dateerimismeetodi rakendusvõimaluste avalikustamiseks. Radiosüsinikumeetodi demonstreerimiseks määras ta Vana-Egiptuse lodjalt pärineva puutüki vanuse.

Vaid kümme aastat hiljem, 1957. aastal asuti Tartus tollases Eesti NSV TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis rajama Eesti esimest 14C laboratooriumi.

Willard Libby (1908–1980).
Willard Libby (1908–1980). Foto: Internet

Uus vanuse määramise meetod leidis kiiresti laialdast rakendust erinevates teadusvaldkondades ja juba 1960. aastal määrati Willard Libbyle Nobeli keemiapreemia. Sellest ajast on meetod leidnud laialdast rakendust ka paljude maateaduse harudes, sealhulgas paleogeograafia- ja paloklimatoloogia probleemide lahendamise.

Eesti esimese radiosüsinikulabori loomise juures viibinud keemiakandidaat Arvi Liiva ütleb, et 60 aastat tagasi algasid ka tema elus põnevad ajad, mis viisid ta paljudele üleliidulistele ekspeditsioonidele ning Mongooliasse.

Radiosüsiniku dateerimismeetod tõi selgust praeguse Sindi lähedal Pärnu jõe paremal kaldal olnud Eesti vanima inimasula, Pulli asula vanusesse ning teadmise, et Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul juba 11 000 aastat tagasi. See meetod paljastas ka Valge mere äärsete kaljujooniste tõelise vanuse ning palju muud, mille kronoloogia või daatumid olid vaid hüpoteesidel põhinenud.

Tähtpäevade puhul korraldavad Eesti geograafia selts, Tartu ülikooli geoloogia osakond ja Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituut konverentsi, kus meenutatakse radiosüsiniku meetodi arengulugu maailmas ja Eestis ning antakse ülevaade meetodi rakendustest erinevates teadusvaldkondades Eestis.

Reedese konverentsi ettekandjad on Mihkel Kangur, Rein Vaikmäe, Arvi Liiva, Volli Kalm, Katrin Lasberg ja Heiki Valk. Üritus algab 6. oktoobril kell 12 Chemicumis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles