Merille Hommik tahab õpilastega jagada ilu

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merille Hommik
Merille Hommik Foto: Sille Annuk
  • Aasta õpetaja konkursi «Eestimaa õpib ja tänab» nominent

Esmaspäeval sõitis Tartu kunstikooli õpetaja Merille Hommik järjekordsele reisile Itaaliasse. Ta plaanib läbi käia Firenze, Pisa, Lucca ja Pistoia piirkonda jäävad arhitektuuripärlid, et nähtut hiljem oma õpilastele jagada.

«Muidu oleksin nagu arst, kes ei ole küll elu sees laipu lõiganud, aga võib teoorias olla hästi tugev,» põhjendas Hommik seda, miks ta tahab kunstiajaloo õpetajana igal aastal ühe sedalaadi reisi ette võtta.

Seekordse reisi eel läks tal aga erakordselt kiireks, sest kõik tunnid, mis reisi tõttu ära jäävad, tuli ette anda. Lisaks peab ta Itaaliast naastes minema kohe Pärnusse aasta õpetaja galale. Merille Hommik on üks kolmest Eesti pedagoogist, kelle seast valitakse välja aasta kutseõppeasutuse õpetaja.

«Üks minu tuttav ütles: kui laiskus oleks olümpiaala, siis ma tuleksin neljandaks, et ei peaks poodiumile ronima,» sõnas värvika suuvärgiga värvikas naine.

Küsimuse peale, mida on ta enda arvates õpetamises teinud sellist, et pälvis kolleegide tunnustuse ja pääses aasta õpetaja galale, istus Hommik arvuti taha ja võttis lahti Facebooki suhtlusvõrgustiku.

Seal on tal hulk virtuaalseid õpperühmi, kus õpilased näitavad oma töid ja saavad õpetajalt tagasisidet. Ega arvutita vist ei saakski, sest neil noortel, kes õpivad kunstikoolis 3D-modelleerimist, tuleb väga palju õppimisaega just selle helendava ekraani ees veeta.

Nii on neil integreeritud ühte praktilisse ülesandesse kunstiajalugu, tekstuuriõpetus, filmimine, kadreerimine, modelleerimine ja palju muud. 

Näiteks, kui on teemaks kunstiajalugu keskajast klassitsismini, siis ei lappa õpilased läbi värvilisi fotoraamatuid, vaid peavad mitme peale ise arvutis looma ühe ajastutruu interjööri, milles viibib ka inimene ajastutruus riietuses.

Nii pusis üks õpilane punases brokaatkleidis naise kallal ja õpetaja Hommik talle oma kommentaaridega naljalt armu ei andnud. «Tänapäeva häda on see, et kui teeme mingit figuuri, siis peab see ilmtingimata seksikas olema,» tõi õpetaja näite. «Tõmbame rinnad hästi ette, jah, aga renessansi ajastu kleidi korsett on ju koonus. Siin me siis pookisime neid tisse maha.»

Kõlab nagu nõudlik õpetaja? «Perfektsionist,» parandas Hommik. Ta võtab naljaga seda, kui õpilased on ühe Facebooki arutelugrupi nimeks pannud «Merille orjad».

Ent mida õpetamine annab perfektsionistist õpetajale? «Saan jagada ilusat asja. No nii ilus on ju!» on Hommiku lühike vastus.

Tema kolleegid aga, kes Hommiku kandidatuuri aasta õpetaja konkursile üles seadsid, kirjeldavad teda kui õpetajat, kes on õpilastele eeskuju ja teenäitaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles