Kaagverre kodurahu looma saabunud Pille Vaiksaar: tõstame kilbile töötajate mured

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna ekspert Pille Vaiksaar täidab alates tänasest Maarjamaa hariduskolleegiumi direktori kohuseid kuni uue koolijuhi leidmiseni.
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna ekspert Pille Vaiksaar täidab alates tänasest Maarjamaa hariduskolleegiumi direktori kohuseid kuni uue koolijuhi leidmiseni. Foto: Sille Annuk

Emajõe hariduskolleegiumi direktori ametikohalt lahkunud Maire Reesti asemel saabus täna kooli direktori kohuseid täitma haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna ekspert Pille Vaiksaar, kes jääb Kaagverre kuni uue juhi leidmiseni. Millised plaanid on Vaiksaarel koolis töörahu taastamiseks?

Kas selle põgusa aja jooksul, mil te olete koolis viibinud, on tunda, et olukord on rahunemas?

Mina tunnen küll rahu ümberringi. Töötajad on väga positiivsed ja toetavad. Loomulikult on minuni jõudnud ettepanekuid, kuidas ühte või teist asja paremini teha.

Muidu me koolitame järjest uusi töötajaid ja kelle koolitatud saame, see läheb ära. See ei ole lahendus.

Milliste tegevustega tuleb alustada?

Tahan saada sisemiselt sügava ja selge pildi sellest, kuidas koolis asjad praegu töötavad. Töötajatega on kokku lepitud rühmapõhised kohtumised. Kuna nemad on siin pikaajaliselt töötanud ja neil on oma kogemus ja nägemus asjast, siis tahan neid kuulata, et saaksime ühiselt tulevikku kavandada. Need kitsaskohad, mida nemad näevad, tuleks kilbile tõsta ja koos ära lahendada.

Kindlasti tuleb vaadata, et personal oleks püsiv, et kõik oleks jätkuvalt valmis siin töötama ja panustama. Et tööõhkkond oleks toetatud ja turvaline. Ühtse meeskonna tugevdamine on üks kindel asi.

Üle tuleb vaadata nii töötajate kui laste turvalisuse küsimused. Ka see, et koostöö külaga sujuks, et info liiguks ja võimalikult vähe oleks häiritust väljapoole. See tähendab, et peame seestpoolt andma lastele mõtestatud tegevust, et neid huvitaks pigem see, mis on koolis sees, mitte väljas.

Töötajad on peamise probleemina välja toonud, et inimesi on siin puudu. Kuidas seda olukorda lahendada, kui 28 ametikohta on täitmata?

Üks asi on kindlasti inimeste juurde värbamine. Teine on olemasolevate inimeste toetamine, et nad saaksid, tahaksid ja oskaksid siin edasi töötada, et kaadrivoolavust ei oleks. Muidu me koolitame järjest uusi töötajaid ja kelle koolitatud saame, see läheb ära. See ei ole lahendus. Pigem peame rõhuma püsivuse ja stabiilsuse peale. Kui on ühtne meeskond ühe asja eest väljas, siis on ka olemasolevad töötajad valmis rohkem panustama, kuni kõik kohad saavad täidetud. Ma usun, et me saame hakkama.

Mida töötajad on välja toonud, mis põhjusel peamiselt ära minnakse? On see töötajate põud, juhtimisvead või hoopis midagi muud?

Eks seal ole erinevaid asju. Rõhun pigem sellele, et me ei vaata tänasest tagasi. Muidugi, me õpime vigadest, aga minu eesmärk on igal pool olnud see, et negatiivsete asjade üles keerutamine ei too kunagi tulu. Pigem läheme täna edasi ja tundub, et meeskond on valmis edasi minema. Mina vaatan küll väga optimistlikult homsesse.

Kas selle aja jooksul, mil kooli probleemid ajakirjandusse jõudsid, on olnud veel juhtumeid, kus lapsed on omavoliliselt kooli territooriumilt lahkunud?

Jah, kindlasti. Ma ei oska öelda arvuliselt, kuna olen äsja siia tulnud. Aga välistada, et mitte kunagi keegi kusagile enam ei lähe, ma enne ei julge, kui mul on põhjalik ülevaade sellest, kui palju ja mida me suudame mõjutada. Eesmärk on see, et lapsed ei liiguks saatjata meie territooriumilt välja, kui neil ei ole selleks luba.

Mida on praeguseks ette võetud, et neid lahkumisi miinimumini viia?

Personali töökorraldus on üle vaadatud, et oleks rühmad kaetud. Ja et lastel oleks aktiivseid tegevusi, täna on meil näiteks spordipäev.

Kas õhtul on siis ka rohkem kasvatajaid kohal?

Seda ei oska ma veel öelda. Mul on endal ka kavas olla siin õhtuti, et vaadata tervikpilguga sellele asutusele ja töökorraldusele otsa. Täna õhtul kavatsen ka ise rühmas olla nii-öelda abikasvatajana lisaks kolleegidele Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukoolist, kes aitavad kaasa mõelda, kuidas homme paremini saaks.

Kui palju abiväge väljastpoolt on kooli tulnud?

Praegu on meil spetsialistid sotsiaalkindlustusametist ja korrakaitsest, kes vaatavad töökorralduse ja turvalisuse poolt. Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli kolleegid aitavad vaadata õppekorralduslikku poolt. Selline kogemusnõustamine on kindlasti väga asjakohane, sest praktikute hea silm on sellises olukorras kõige parem.

Kui siin olid kõige kibedamad ajad, käisid ka kolleegid Tartust Hiie ja Emajõe koolist. Neil on valmisolek vajadusel siia tagasi tulla, aga ma usun, et me saame omakeskis hakkama.

Kas külaelanike ja vallaga kohtumine on ära olnud?

See oli ära enne minu siiatulekut. Täna oleme taaskord suhelnud küla esindajaga, mõlemil on suur koostöösoov ja üksteise toetamise tahe olemas. On ju mõlemapoolne huvi, et laste turvalisus oleks tagatud ja naabrid rahul. Oleme kokku leppinud, et kui midagi on, saame kohe vastastikku kontakti võtta ja reageerida.

Kui kauaks te direktori kohusetäitjaks jääte, kui kaua võiks võtta aega uue juhi leidmine?

Tahetakse ju leida tublit juhti, kes seda asutust pikki aastaid veaks ja arendaks. See ei ole kindlasti kerge, see on paras väljakutse. Olles optimistlik, arvan, et kuu-poolteist on aeg, kuni reaalselt uus inimene olemas on.

Olete te ka lastega kohtunud? On nende meeleolus tunda ootusärevust või pigem kartust, et nüüd pannakse piirid peale?

Kuna olen ise varasemalt töötanud asendushoolduses, siis on mõni minu endine kasvandik siin mulle vastu tulnud ja tere öelnud. Aga ma loodan, et juhi muutus ei tohiks mõjutada laste igapäevaelu. Lapse turvalisus sõltub vahetult nendega töötavatest inimestest.

Kriitikat on leidnud see, et poisid ja tüdrukud on pandud ühte kooli. Jääb see nii, nagu praegu, või planeerite ministeeriumis selles osa muutuseid?

Kiireid muutuseid me ei plaani enne, kui oleme saanud väliste nõustajatega ja omavahel asja läbi räägitud. Kiirustame aeglaselt. Väliskogemus näitab, et iseenesest see, kui poisid ja tüdrukud on koos ühes asutuses, pole kriitiline tegur, pigem on see mõneti mõjunud isegi positiivselt. Kutsub üles viisakamalt käituma ja olema korrektsem. Võib olla on küsimus muudes muredes. Mitte ainult sugu ei ole oluline, vaid see, kuidas ühele või teisele sihtgrupile läheneda ja neid ühtsesse gruppi sulandada. On ta poiss või tüdruk, on vaid üks asjaolu.

Aga kui oluline on see, kas laps on tulnud kooli kohtu otsuse või lapsevanema avalduse alusel?

Kindlasti on üks aruteluteema, kellele Maarjamaa hariduskolleegium saab oma abi kõige paremini pakkuda ja kuidas maandada neid riske, kui ühe õue peal on mõnel suuremad vabadused ja teisel väiksemad.

Mis teil täna veel plaanis on?

Kohtun õhtul Pätsi vabaõhukoolist tulevate kolleegidega. Praegu on paberitööd ja rutiinset allkirjastamist ka, eks ma püüan ennast jagada.

Jääte ööseks kooli?

(Naerab) Täna öösel ilmselt mitte. Aga võib olla mõnel ööl tõesti, kuniks ei ole endal pilti ees, mis kellegi roll on. Olen ka asenduskodus töötamise ajal seal kohapeal ööbinud, et näha, milles seisneb öösel töötajate tööpõld. Juhina on seda hea teada. Iga töötaja ootab ju ka tagasisidet, mida ta hästi teeb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles