Artjom Suvorov: päev ilma autota

, Tartu abilinnapea (Keskerakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artjom Suvorov.
Artjom Suvorov. Foto: Sille Annuk

Mis oleks, kui teeks kõik sõidud punaste bussidega? Kuus tartlast proovisid järele

Mulle tehti hiljaaegu huvitav ettepanek osaleda sotsiaalses eksperimendis, mille käigus pidin oma päevaseid tööasju ajama vaid Tartu linna ühistransporti kasutades. Valisin päeva, mil oli tegemisi ka väljaspool kesklinna, sest nõnda sain võimaluse rohkem bussidega sõita kui ainult tööle ja koju. 

Elan Annelinnas, kesklinnast mitte väga kaugel ja suurema osa ajast, kui mul on põhjust autota tööle minna, lähen jala. Seekordne bussisõit oli minu jaoks üle pika aja esimene.

Hommik algas kohe sekeldusega: jäin Kivilinna peatuses bussist nr 20 maha. Aga polnud hullu, kiiret ei olnud. Uut bussi tuli oodata umbes 20 minutit. Ostsin bussijuhilt pileti, sest nagu eelnevalt mainitud, eelistan bussisõidule pigem käia jala ning seetõttu mul veel Tartu bussikaarti pole. Otsustasingi oma eksperimendipäeval Tartu ühistransporti toetada sellega, et ostsin igas bussis juhilt pileti. Kohe hommikul sain sõita uue bussiga, see oli korralik ja puhas, mugavate toolidega. Hommikune tipptund oli juba läbi ja rahvast bussis vähe. 

Lõuna ajal pidin minema kohtumisele Annelinna, sinna sõidab buss nr 20. Mul õnnestus taas bussist maha jääda, mistõttu hilinesin ka kohtumisele. Probleem polnud bussigraafikus, vaid selles, et arvestasin oma aega valesti ning väljusin raekojast liiga hilja.

Teekond tagasi kesklinna kulges probleemideta, sest tund oli varuks. Lõunane bussisõit oli pigem rahulik, paar koolilast sagisid küll oma suurte seljakottidega, kuid Tartu bussid on päris mahukad ja tegelikult see probleemi ei tekitanud. 

Tööpäeva lõppedes pidin minema Lõunakeskusesse. Kell oli juba viis läbi ja rahvast võrreldes hommikuga rohkem. Kasutasin õige bussi teada saamiseks Tartu bussiaegade telefoniäppi ning saan seda vaid kiita: väga lihtne ja loogiline ning hästi üles ehitatud.

Äpp näitab ära ka näiteks selle, mis bussid hilinevad, ja nii saab juba varakult arvestada ajakuluga ja ennustada, mis kell siis ikkagi reaalselt kohale jõuad.

Lõunakeskusesse läksin buss number viiega, ka nüüd ostsin pileti bussijuhilt. Tagasi sõitsin tasuta Lõunakeskuse ekspressiga, mis sõidab otse kesklinna – väga mugav variant. 

Päeva kokkuvõtteks võin öelda, et Tartu bussid on mugavad. Vaatasin kriitilise pilguga bussipeatuste ligipääsetavust ning võin öelda, et kolossaalseid probleeme ei tuvastanud. Kõige suuremaks probleemiks ühissõidukitega liigeldes pean ajakulu.

Kasutan ühistransporti vähe ning minu suurimaks raskuseks oli meeles pidada bussiaegu, et kõik logistilised küsimused laheneksid edukalt.

Minu töös juhtub sageli, et on vaja lühikese etteteatamisajaga sõita linna teise otsa, kuid siis on ka töögraafik sassis. Autoga minnes ja tulles jõuab asja veel parandada, kuid bussiga liigeldes oleks see keeruline. 

Sain omal nahal tunda ka Tartu ühistranspordi kõige suuremat probleemi: bussid jõuavad peatustesse ühel ajal või väga lühikese vaheajaga ning kui siis maha jääd, pead tõesti Tartu kohta liiga kaua ootama.

Oleneb muidugi kohast, aga Tartu puhul tähendab juba 10 minutit ootamist seda, et jõuad ilmselt jala kiiremini. Graafikute sõitjate vajaduste ja ootustega paremini vastavusse viimine on kahtlemata paras pähkel, selle nimel tuleb pingutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles