Rõuge pesapuu loojalt võib tulla veel üks vaatetorn

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mullu sügisel sai Võrumaa Rõuge vald Ööbikuoru kõrval valmis ainulaadse kahe platvormiga vaatetorni, mis sai nimeks Ööbikupesa. Torni arhitekt on Karmo Tõra, kelle jooniste järgi kerkib Lõuna-Eestisse veel üks väga põneva kujuga torn ja seda Valgjärve valda.

Looklev, siuglev, liuglev nagu üks Lõuna-Eesti kruusatee. Õhulisust ja ulmelisust ning kohalikku eripära püüdis Võrumaalt pärit arhitekt enda sõnul eskiisi sisse panna.

Kõrgeim küngas

Otse Valgjärve kaupluse vastas kõrgub künkanõlv, mis meelitab lumistel talvedel kelgutajaid ja suusatajaid. Künka otsas merepinnast 205 meetri kõrgusel asub Tornimäe kinnistu, mis kuulub vallale. See on ümbruskonna kõrgeim koht ja sinna otsa soovibki vald 15 meetri kõrgust vaatetorni. «Vaade avaneb sealt võimas,» kinnitas arhitekt. Millal tulevane turismiatraktsioon ehitusjärku jõuab, seda näitavad juba järgmised aastad.

Hinnanguliselt võib tulevane turismi-atraktsioon minna maksma 90 000 – 110 000 eurot.

Valgjärve vallavolikogu esimees Hegri Narusk kinnitas, et valla juhtkonnal ja ka kohalikul rahval on tahtmine sellise vaatetorni järele olemas. Millal ehitus võiks alata, pole aga veel selge. 

Hinnanguliselt võib tulevane turismiatraktsioon minna maksma 90 000 – 110 000 eurot. 

Tänavusest eelarvest vallal sellist summat kindlasti leida pole võimalik. Tuleval aastal ühinetakse juba Kanepi vallaga ja siis peab uus valitsus ning volikogu juba otsustama, kas selline rajatis tuleb või mitte, sõnas Narusk.

Kui leida torni püstitamiseks lisaraha, ei tohiks omaosaluse leidmisega muret tekkida, avaldas volikogu esimees arvamust. Möödunud nädalal tutvustas vallavõim plaane rahvale ja seal väljendati lootust, et torn ehitatakse valmis nelja aasta jooksul. Ükski vallaelanik pole plaanile oma vastuseisu väljendanud. «Pigem mõtleb vallarahvas selle peale, kui palju on tähelepanu ja külastusi juurde toonud Rõuge vaatetorn,» sõnas Narusk.

Krunt asub elanike aedadest ja majadest kaugemal. Üksnes juurdepääsutee rajamiseks tuleb Naruski sõnul ühe maaomanikuga nõu pidada.

Vallavanem Kaido Kõiv märkis, et torni idee on temal olnud juba valda tööle asumise ajast ehk 15 aastat. «Kõndisin mäe otsa, nautisin vaadet ja mõtlesin, et kui saaks siia ka väikese vaatetorni püsti,» meenutas ta. Alguses mõtet vallarahvale tutvustades kohtas ta enda sõnul ka vastuseisu, kuid ajapikku hakkas mõte inimestele meeldima ja möödunud nädala rahvakoosolekul olid kõik torni poolt, lisas ta.

Nelja aasta jooksul torni valmisehitamist peab vallavanem realistlikuks, sest küsimust sai arutatud ka Kanepi ja Kõlleste vallaga, kellega uuest aastast ühinetakse ning partneridki olid mõttega päri.

Omalaadne valgustus

Eskiisis kujutatud looklevate-siuglevate joontega püüdis arhitekt torni projekteerides tabada Lõuna-Eesti kurvilisi kruusateid ja maastikke.
Eskiisis kujutatud looklevate-siuglevate joontega püüdis arhitekt torni projekteerides tabada Lõuna-Eesti kurvilisi kruusateid ja maastikke. Foto: Valgjärve vallavalitsus / ROK-Projekt

Torni eripäraks on kavandatud tema trepistike pöörlemine ümber kolme kandeposti. Lähteülesandes sai arhitektile seatud ka see, et torn aitaks pikendada kelgunõlva. Tõra selgitas, et nii laskubki esimeselt platvormilt künkale kaldtee, et kelgutaja kohe mäe otsas hea sõiduhoo sisse saaks.

Samamoodi nagu Rõuge torni puhul, on ka Valgjärvel mõeldud torni valgustuse peale. Prožektorid paigaldatakse nii, et pimedal ajal oleksid nähtaval ainult trepid, kandeposte aga ei valgustata.

Nii peaks tekkima põnev valgusefekt, mis toob välja vaatetorni eripära.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles