Kanep aitab põllumeestel riske maandada

Eili Arula
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgevamaa ettevõtte, aktsiaseltsi Perevara põldudel laiub kanep 435 hektaril. Taimed on praeguseks sirgunud ettevõtte agronoomi Jaak Tõksiga ühepikkuseks, kuid koristuseni on veel mõni nädal aega.
Jõgevamaa ettevõtte, aktsiaseltsi Perevara põldudel laiub kanep 435 hektaril. Taimed on praeguseks sirgunud ettevõtte agronoomi Jaak Tõksiga ühepikkuseks, kuid koristuseni on veel mõni nädal aega. Foto: Eili Arula

Need, kes sel suvel mööda Eestit ringi sõitsid, märkasid kindlasti teede ääres rohkelt kanepipõldusid. Tänavu laiuvad need enam kui 6000 hektaril.

Esmalt on oluline öelda, et tegemist pole selle kanepiga, mille legaliseerimist teatav rahvahulk on üha aktiivsemalt nõudma hakanud. See on peamiselt õlikanep, mille kasvatamine siinsete põllumeeste seas tasapisi populaarsemaks muutub.

Kui kümmekond aastat tagasi suhtusid edukad teraviljakasvatajad kõnealusesse põllukultuuri pigem eelarvamusega, siis mullu kasvas õlikanep Eestis juba umbes 3400 hektaril. Tänavu vastav näitaja suisa kahekordistus.

Väike hoolduskulu

Jõgevamaa põllumajandusettevõtte Perevara maadel on kanepit sel aastal 435 hektaril. Aasta tagasi polnud samal aktsiaseltsil veel ühtki kanepipõldu.

Perevara juhtkonda aitas kanepiusku pöörata agronoom Jaak Tõks, kes pakkus selle põllukultuuri kasvatamise välja läinud kevadel. «See oli aeg, mil teravilja hind oli nii maas, et tuli mõelda riskide hajutamise peale,» selgitas Tõks, miks ta otsustas Perevara põldudele just kanepit külvama minna.

Kui seemneist õli välja pressida, jääb järele rammus seemnekook. Selle jahvatamisel saame kanepijahu, mis on väga väärtuslik ja järjest enam kasutust leidev toiduaine, selgitas Ago Siiner.

Teine argument kanepi kasvatamise kasuks oli väike hoolduskulu. Lämmastikväetist lasi Tõks kanepipõldudele külvata 130 kilogrammi hektari kohta, mida on vähem, kui vajab näiteks teravili. Taimekaitsevahendeid kanepi kasvatamisel tarvis pole.

Kanep on üsna hilise koristusajaga ja võib põldudel rahulikult veel mitu nädalat kasvada. Seega ei pea põllumajandusettevõtjad praegusel eriti kibedal lõikusperioodil kanepipõldude pärast muret tundma.

«Koristusaeg jõuab kätte oktoobrikuus, mitte varem,» lisas Perevara agronoom. Et selleks ajaks on põldudelt teravili, raps ja kaunviljad koristatud, saab kogu ettevõtte masinapargi saata kanepipõllule.

Just koristus on kanepikasvatamise kõige keerukam osa. 

«Taim on üsna kiuline ning see kipub kombaini trumleid umbe ajama. Seeme on jällegi kohe vaja kuivatisse saada, seda ei tohi kusagil laos hoiustada. Kevadel jällegi peame ilmselt need taimerootsud põllult ära koristama enne, kui randaal peale läheb, sest kiuline taim lõhub randaali ka päris korralikult,» selgitas Tõks.

Seda, kas kanepit aktsiaseltsi Perevara põldudel ka tuleval kevadel mulda külvatakse, ei julge Tõks veel öelda. «Kõik sõltub sellest, milliseks tänavune saak kujuneb. Seda ei saa me paraku teada enne, kui koristus läbi,» sõnas ta.

Kahe mehe teene

Seda, et kümne aastaga on kanepikasvatus Eestis korralikult kanda kinnitanud, võib lugeda kahe mehe, Ago Siineri ja Tarmo Taela lobitöö tulemuseks. Nüüdseks on Siineri ja Taela loodud osaühing Perfect Plant Eestis kõige levinuma õlikanepisordi Finola sissetooja. «See sort sobib kõige paremini Eesti kliimasse,» põhjendas Ago Siiner Finola menu.

Ühtlasi selgitas Siiner, et Finola ei jäta tublit põllumeest kunagi tühjade pihkudega ning selle külvamiseks ja koristuseks pole vaja spetsiaalseid masinaid. 

«Ennekõike on tähtis põllumaa korralik ettevalmistus ning ka külvamise aeg. Külvata, hooldada ja ka koristada tuleb korralike seadmete ning võtetega,» lisas Siiner. Ta märkis, et kanepi kasvatamise tehnika sarnaneb siinsete põllukultuuride kasvatamisel ehk kõige enam rapsi omaga.

Igaks otstarbeks

Õlikanepil on äärmiselt lai kasutusala. Kui seemneist õli välja pressida, jääb järele rammus seemnekook. Selle jahvatamisel saadakse kanepijahu, mis on väga väärtuslik ja järjest enam kasutust leidev toiduaine. Kui kanepijahu veel veidi edasi töödelda, on tulemuseks aga väga toitainerikas proteiinipulber.

Ülenurmes tegutsev Perfect Plant on Eestis pea ainus ettevõte, kes õlikanepit erinevateks toodeteks töötleb. 

Lisaks sellele firmale valmistavad kanepitooteid mõned väiketootjad. Siiski töödeldakse Eestis alla kümne protsendi kogu siin kasvavast õlikanepist. Ülejäänu veetakse teistesse Euroopa riikidesse.

Seejuures väärib märkimist tõsiasi, et paljud Eesti ettevõtted ostavad Hiinast kanepiseemet, mis on kodumaal kasvanud seemnest veidi odavam. «Samas on näha, et lõpptoode pole tooraine soodsama hinna tõttu just oluliselt odavam. Et inimeste teadlikkus ja nõudlus kodumaal kasvatatud toiduainete järele üha kasvab, on tekkinud head eeldused selleks, et eestimaist kanepit jääb järgmistel aastatel üha rohkem kodumaale,» arvas Siiner.

ÜKS KÜSIMUS

Mis juhtub, kui tööstuslikku õlikanepit suitsetada?

Ago Siiner: Ei juhtu midagi. Tööstuslik õlikanep ja see kanep, mida narkootilise efekti saamiseks suitsetatakse, pärinevad täiesti erinevatest sugupuudest. (Õlikanepi ladinakeelne nimi on Cannabis sativa, narkootilise toimega on aga india kanep Cannabis indiaca – toim.) Õlikanep ei sisalda keemilist ühendit THC, mis mõjub inimese närvisüsteemile umbes samamoodi nagu alkohol. Piltlikult öeldes on õlikanep narkootilise india kanepi kõrval sama mis puravik kärbseseene kõrval – mõlemad on seened, kuid mõju inimorganismile väga erinev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles