/nginx/o/2017/09/11/7091895t1hd033.jpg)
Juba kaheksa aastat Kalevi tänaval alustavaid loomeettevõtteid toetav ja nõustav Tartu loomemajanduskeskus sattus hiljaaegu audiitorite luubi alla, kui ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) lasi uurida toetusraha kasutamist.
Tartu loomemajanduskeskusel jäi ligi 100 000 eurot projektiraha kasutamata
12. september 2017, 07:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Audiitorfirma Grant Thornton leidis projekti «Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsioon 2015–2017» täitmisel puudusi, mis aga ei ole esialgsetel andmetel nii tõsised, et EAS peaks vajalikuks raha tagasi nõuda.
Hindas vajadust üle
Lühidalt öeldes pidi loomemajanduskeskuse kaheaastase projekti maksumus olema 400 000 eurot, millest 300 000 eurot oli EASi toetus. Tegelikult kulus aga 270 000 eurot ning seetõttu jäi kasutamata ligi 100 000 eurot toetusraha. EASi pressiesindaja Mariann Sudakov märkis, et toetuse saaja ei ole täies ulatuses jälginud taotluses märgitud ajakava, tegevuskava ja eelarvet.
Loomemajanduskeskuse juht Reigo Kuivjõgi märkis, et loomemajanduse meetme projekti puhul hindas keskus üle välismentorite ja -messidega seotud tegevusi. Osa neist tegevustest jäi ellu viimata ja selle jaoks raha laekumata.
«Peamine põhjus oli selles, et me ei saada alustavaid ettevõtteid huupi messidele, vaid teeme seda alles siis, kui keegi on mõne konkreetse riigi turul leidnud endale huvitatud partneri,» selgitas ta.
Välismessidel käis kokku kümmekond alustavat ettevõtet, mida oli kavandatust vähem ja sellest kujunes Kuivjõgi kinnitusel ka raha ülejääk. «Kui oleksime kogu projektiraha vägisi kulutama hakanud, oleks me paratamatult pidanud pillama hakkama,» tõdes Kuivjõgi.
Sudakovi sõnutsi ei kanta raha pärast taotluse heakskiitmist taotleja pangaarvele üle, vaid väljamakseid korraldatakse kuludokumentide esitamise järgi. Seega ei pea loomemajanduskeskus ligikaudu
100 000 eurot kasutamata vahendeid tagasi kandma, vaid projekti lõppemisega kandub raha automaatselt programmi eelarvesse tagasi. «Summat on võimalik kasutada uute loomeettevõtete arengu toetamiseks,» ütles ta.
Ehkki loomemajanduskeskuse projekti täitmine polnud auditi hinnangul lõpuni korrektne, finantsmõjuga tähelepanekuid ei selgunud ning raha tagasinõudmiseks audit alust ei anna, lisas Sudakov.
Omandas osaluse
Lisaks raamatupidamislikku laadi tähelepanekutele tõstab audit esile sellegi, et loomekeskuse juhile Reigo Kuivjõele kuuluv firma OÜ Turundusagentuur omandas juunikuus osaluse osaühingus Pürg, mis on keskuse enda kasvandik.
Kuivjõgi selgituse järgi on Pürg loomemajanduskeskuse abiga tudengiettevõttest välja kasvanud vildist tekli- ja sülearvutikotte tootev ettevõte. Pärast EASi loomemajandusmeetme ning keskuse inkubatsiooniperioodi lõppemist läks üks ettevõtja edasi õppima ülikooli ja teine sõjaväkke.
«Otsisime koos kaks kuud neile sobivat investorit. Leidsimegi, aga investoril jäi kokkulepitud ostusummast veidi puudu, mille lubasin ise investeerida,» kirjeldas Kuivjõgi. Nii saigi Turundusagentuurist Pürgi passiivne väikeaktsionär.
Selleks ajaks oli nii EASi toetusperiood kui ka ettevõtte inkubatsiooniperiood loomemajanduskeskuses juba lõppenud. Aktiivne majandustegevus ettevõttel Pürg Kuivjõgi sõnul praegu puudub.
Loomemajanduskeskuse nõukogu esimees Indrek Katušin märkis, et paari nädala pärast tuleb keskuse nõukogu koosolek, kus arutatakse auditi tulemusi. Selgelt väljendas ta aga oma seisukohta, et keskuse juhatuse esimehel ei saa olla osalust firmas, mis on samast keskusest välja kasvanud.
EAS võtab loomemajanduskeskuse lõpparuande suhtes seisukoha novembri alguseks.