Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Keskkonnaraha toel sünnib maale täiesti uus kaugküttevõrk

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Nädal tagasi sai Kanepis nurgakivi uus hakkpuidul töötav katlamaja. Sealt algab ka uhiuus kaugküttetorustik, näitas vallavanem Mikk Järv. Sooja hakkab katlamaja andma juba sel sügisel. | FOTO: Margus Ansu

Kooli köeti seni halupuudega, vallamaja kerge kütteõliga ja lasteaeda põlevkiviõliga, kirjeldas Kanepi vallavanem Mikk Järv olukorda kohalikus soojamajanduses.

Erinevate katelde kasutusiga lähenes lõpule ja juba lähiaastatel tulnuks teha suuri investeeringuid, kuid hiljuti avanes veel üks võimalus: ehitada keskkonnatoetuste abil aastakümneid tagasi maha jäetud kaugküttevõrgustiku asemele uus ning liita lähestikku asuvad hooned ühe katlamaja taha.

Odavaim võimalus

Investeeringu suurus kohalikku soojamajandusse on ligikaudu 370 000 eurot, rääkis Järv. Sellest lõviosa ehk üle 270 000 euro võtab uus katlamaja, mille ehitab SW Energia oma vahendite ja keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetuse eest.

Vallavanemale teadaolevalt on Kanepi aga Eestis esimene koht, mis sai lisaks katlamaja uuendamisele KIKist raha, et ehitada soojusvõrk uuesti nullist üles. Selleks kulub lisaks ligikaudu 90 000 eurot, millest pool tuli leida vallal endal.

Ehkki tööd on suured ja pool alevikku on praegu üles kaevatud, osutus selline lahendus ometi soodsamaks, kui hakata uuendama eraldiseisvaid küttesüsteeme koolimajas, lasteaias ja vallamajas. Järv tõdes, et ainuüksi koolimaja küttelahenduse uuendamine oleks arvutuste järgi läinud maksma vähemalt 100 000 eurot.

Mitme katlamaja asemel ühe pidamine vähendab vallale kuuluvate hoonete kütmiseks õhku paisatavat süsinikdioksiidi aastas umbes 113 tonni.

Täisautomaatse katlamaja ehitab valmis küttefirma ise ja ühendab selle taha küttetorustiku, vallale läheb see kõik maksma umbes 45 000 eurot torustiku rajamise omaosaluse kulu. Kütte hind on sellest sügisest arvestuslikult veidi üle 70 euro MWh eest, mis tähendab, et lasteaia ja vallamaja soojana hoidmine läheb võrreldes senisega odavamaks.

«Osa inimesi kurdab, et õlikatlast väljuv suits paneb neil pea valutama ja silmad kipitama,» rääkis Järv. Nüüd on lootust sellestki murest vabaneda. Mitme katlamaja asemel ühe pidamine vähendab vallale kuuluvate hoonete kütmiseks õhku paisatavat süsinikdioksiidi aastas umbes 113 tonni.

Lisaks vallale kuuluvatele hoonetele liidetakse kaugküttevõrguga ka üks kortermaja. Veel teiseski kortermajas kaalutakse, kas ehitada uus soojasõlm või jätkata senisel moel, kus mõnd korterit köetakse puudega, teisi elektriradiaatorite ja kolmandaid õhksoojuspumbaga. Kortermaju, kust on liitumisvõimaluste kohta uuritud, on teisigi, lisas vallavanem. Peagi algab alevikus ka uue kaupluse ehitus. Kas ka pood ühineb kaugküttevõrguga või lahendab kütmise lokaalselt, pole esialgu teada.

Esimene Eestis

Keskkonnainvesteeringute keskuse kommunikatsioonijuht Elina Kink kinnitas, et Kanepi on tõepoolest Eestis esimene omavalitsus, mis sai keskkonnatoetuse eest uue kaugküttesüsteemi.

«Kui varem kasutasid sealsed inimesed lokaalkütet, siis nüüd rajatakse soojustrassid ja uus katlamaja ning teenust saab hakata pakkuma tsentraalselt,» lisas ta.

Siseriiklikust keskkonnaprogrammist KIK tema sõnul soojustorustike ehitamist ei rahastata, küll aga toetatakse nende ehitamist Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Sedasorti toetust pakutakse tõenäoliselt ka tulevikus, sest ilma toetuseta ei ole soojustorustike rekonstrueerimine väiksemates kohtades majanduslikult tasuv, lisas ta.

Tagasi üles