Kuulus vene poeet elustub luulefestivalil

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene keisripere üks koduõpetajaid, poeet Aleksandr Puškini õpetaja ja sõber, Venemaa keisririigi hümni «Jumal keisrit kaitse sa …» sõnade autor Vassili Žukovski aastal 1815. Orest Kiprenski maal asub Moskvas Tretjakovi galeriis.
Vene keisripere üks koduõpetajaid, poeet Aleksandr Puškini õpetaja ja sõber, Venemaa keisririigi hümni «Jumal keisrit kaitse sa …» sõnade autor Vassili Žukovski aastal 1815. Orest Kiprenski maal asub Moskvas Tretjakovi galeriis. Foto: Fragment

Tartu ülikooli õide puhkemise ajal kakssada aastat tagasi külastas Emajõe Ateenat korduvalt tollane vene luule üks tippe Vassili Žukovski (1783–1852). Ta suhtles küll aktiivselt akadeemiliste meestega ja ta kuulutati isegi ülikooli filosoofia audoktoriks aastal 1816, aga tema võimsaimad siinsed magnetid olid kaunitaridest õed Maria ja Aleksandra Protassova.

Ajaloolane Malle Salupere nimetab neid kaht tartlannat nii Žukovski kui ka teise vene poeedi Nikolai Jazõkovi muusaks. 

«Žukovskit seob Tartuga romantiline armastus oma poolõe tütre Maria vastu, mis läbib kogu ta loomingut,» kirjutab Salupere raamatus «Tuhandeaastane Tartu».

Juhtus aga nii, et Maria laulatati aastal 1817 Tartus Uspenski katedraalis hoopiski klaverivirtuoosist kirurgiaprofessori Johann Christian Moieriga. Ja Žukovski kutsuti isameheks.

«1823. aastal teises lapsevoodis surnud, heategevuse poolest tuntud «ema Mariat» leinas kogu Tartu, samuti Žukovski sõpruskond Venemaal,» lisab Malle Salupere. «Puškinile andis tema helge isiksus ainest Tatjana Larina kujutamiseks «Jevgeni Oneginis».»

Et Maria Protassova-Moier maeti Tartusse õigeusu kalmistule, käis Žukovski Emajõe Ateenas ka hiljem palju kordi.

Salupere andmeil oli siin isegi kuulsa vene luuletaja nimeline tänav. Nagu ta kirjutab Edasis 25. juulil 1987, kandis praegune Lille tänav Žukovski nime aastatel 1902-1918. Ja Felix Kotta on luuletanud, et Tartus «mäletab mõnigi vaher ja tamm,/ kuis puudutas kõnniteed Kreutzwaldi samm,// kuis Puškini saatusest, pilkudes piin,/ Žukovski, Jazõkov kord rääkisid siin.»

Vene romantilisele luulele aluse panija mälestuse elustamiseks algab sel reedel esimene Tartu rahvusvaheline Vassili Andrejevitš Žukovski nimeline luulefestival, mille luulerohke eelõhtu peeti 28. augustil Küütri 7 tegutsevas raamatupoes Kripta.

Luulepidu algab 8. septembril kell 12 luulelugemise ja muusikaga Hansa hotellis (Turu 27a). Festivalikülalised annavad tunde Annelinna gümnaasiumis. Samas koolis, aga ka Hansa hotelli õues või Tartu kirjandusmaja saalis esitatakse luuletusi.

Programmi on reedel hõlmatud ka linnaraamatukogu, 9. septembril ERM ja Tartu ülikooli õppehoone Lossi 3 ning 10. septembril botaanikaaed ja raamatupood Kripta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles