Metsik loodus viskab metsas vimkasid

Mis see küll on? «See on kuuseluudik ning selliseid nähtusi esineb enam kuusehekkides,» vastas Eesti maaülikooli metsakasvatuse osakonna dendropatoloogia dotsent Rein Drenkhan. Ta lisas, et kuuseluudik pole haruldane, haruldane võib see võhikule tunduda lihtsalt sellepärast, et on kõrgel puuvõrades vähem märgatav. 

On mitu võimalust, miks selline veider ja ilus vaatepilt on sellele kuusele tekkinud. Rein Drenkhan selgitas, et esimene võimalus on geneetiline hälve. Teiseks võivad tekitajad olla erinevad elusorganismid, näiteks seened. 

Edukat kuuseluudikute märkamist, soovis Rein Drenkhan lõpetuseks kõigile. Aga see ei pruugi üldse lihtsalt täituv soov olla. Näiteks Alatskivi vallavanem, kõrgharidusega metsamees Andu Tõrva pole sellist veidrat kuuske kohanud. 

«Tuulepesasid ehk kaseluudikuid tean küll, neid on palju, aga kuuseluudikust pole ma kuulnudki, rääkimata sellest, et oleksin seda metsas kohanud,» ütles ta. «Ka kõrgkoolis ei räägitud meile kuuseluudikust midagi ega näidatud seda.»

Andu Tõrva lisas, et kui üks erand, ussikuusk, välja arvata, siis rohkem pole ta metsas veidraid puid kohanud. 

Ussikuusk on meie harilik kuusk, mis näeb välja aga hoopis teistsugune, kui oleme harjunud. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kodulehel on kirjas, et ussikuusk on oma nime saanud tänu väga pikkadele usjatele või vitsjatele ja looklevatele okstele. Sellepärast paistabki kuuse tavalisest kujust hälbinud vorm välja justkui omaette liigina. 

Paksust ja pimedast kuusikust seda üsna haruldast kuusevormi ei leia, sest väga aeglaselt kasvav ussikuusk, millel on hõre võra ja vähe okkaid, vajab kasvamiseks palju valgust. Nii need mõnikümmend meil teadaolevat ussikuuske kasvavadki hõredas metsas või üksikpuuna. 

RMK andmetel kasvab üks neist Lobi külas Lääne-Virumaal, selle puu kõrgus on 17,5 meetrit ja ümbermõõt 138 sentimeetrit.