Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tartu barokkoreli unistusele elavad kaasa ülelahe organistid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kotka orelimaratoonorid (vasakult) Matti Vaakanainen, Urho Soininen, Irina Lampen, Jaana Jokimies, Kiia-Maria Piispa ja Tamara Turivnaia. Pildilt puudub Mikko Hauhia. | FOTO: Erakogu

2. septembril peeti Soomes Kotkas kolmetunnine orelimaraton, mille publiku annetused kanti üle Tartu Jaani kiriku barokkoreli fondi.

Pika kontserdi andsid Kotka-Kymi koguduse organistid Irina Lampén ja Matti Vaakanainen ning Kotka muusikakooli oreliõpilased õpetaja Jaana Jokimiehe oreliklassist. Kaasa tegi ka vabakutseline organist Mikko Hauhia.

Kotka neogooti kirikus paikneb nimelt 1998. aastal ehitatud Soome suurim barokkorel ning Kotka organistid teavad suurepäraselt, kuivõrd oluline on rahvusvahelise kunstiväärtusega pilli olemasolu.

«Orelist võib saada turismi- ning vaatamis- ja kuulamisobjekt,» rääkis Kotka kiriku organist Irina Lampén, kes on veendunud, et Tartu linn peab Jaani kirikusse samuti barokkoreli saama, kuna näiteks Kotka kirikus peetakse palju rahvusvahelisi orelikontserte, meistriklasse ning seal armastatakse käia salvestamas.

Elke Undi sõnul ei heitu nad ka siis, kui barokkoreli saamiseks peaks kuluma kümme aastat.

«Kotkas on suvise orelikontserdisarja tavaline publik ühel kontserdil umbes 200 inimest,» ütles Irina Lampén veel. Ta märkis, et nende 2. septembri orelimaratoni külastas kolme tunni jooksul ligi 500 kuulajat, annetusi laekus 130 eurot.

Jaani kiriku muusikajuht Elke Unt ütles, et kuigi esmapilgul tundub, et Kotka annetus ei ole märkimisväärne, siis rahast tähtsam on see, et Soome organistid Tartu Jaani kiriku heaks üldse korjanduse ette võtsid.

Järgmine kontsert Tartu Jaani kiriku orelifondi heaks korraldatakse Soomes esimesel advendil Inkoo kirikus, kus mängib Marianne Gustafsson Burgmann.

Jaani kiriku barokkoreli heaks korraldatud kontsertidega, millest esimene oli eelmise aasta hingedepäeval, ning orelivilede müügiga, on head tegevat raha fondi kogunenud 6813 eurot.

Jaani kiriku barokkoreli eskiis.

Meeldetuletuseks tuleb märkida, et barokkorel läheb maksma umbes 700 000 eurot, millest 100 000 eurot on ühe sakslase eraannetusena olemas.

Orelivilede müük tähendab aga seda, et oreli heaks saab raha jätta mitte ainult heategevuslikel kontsertidel või orelifondi kontole ülekandeid tehes, vaid saab soetada endanimelise orelivile. Potentsiaalsed vileostjad leiavad juhised veebilehelt www.jaanikirik.ee/Barokkorel

«Sügise jooksul ootame kindlasti akadeemilisi üliõpilasühendusi endale vilesid soetama,» rääkis Elke Unt. Ta märkis, et korp! Amicitia on esimesena vileostu vastu juba huvi tundnud.

Jaani kiriku barokkoreli esialgne kavand lähtub eksperdirühma hinnangul Danzigi 18. sajandi oreliehitustraditsioonidest ja sealse orelimeisteri Andreas Hildebrandti barokkpillidest. Pilli suurus saab olema 32 registrit ja selle häälestustemperatsioon järgib samuti barokiajastu eeskujusid.

Ehitushankeks vajaminevad ekspertiisid, joonised ning dispositsioon 32 registriga barokkoreli ehituseks on Elke Undi sõnul juba valmis. «Meie praegune eesmärk on eraannetustega saada kokku niisugune summa, mis meelitaks ka ärimehi orelifondi raha panustama ning loodetavasti siis juba Tartu linna,» ütles ta. «Väga loodame, et aasta lõpuks on meil headest annetustest esimene 10 000 eurot koos.»

Kõige julgemate ennustuste kohaselt võiks barokkorelit Tartus kuulda ehk viie aasta pärast. Aga Elke Undi sõnul ei heitu nad ka siis, kui selleks peaks kuluma kümme aastat.

Tartu Jaani kiriku barokkoreli patroonid on dirigent Paul Mägi ja helilooja Peeter Vähi.

Pauluse ja Peetrus on Tartu linna kaitsepühakud ning Pauli ja Peetri nime kannavad ka Jaani kiriku kellad.

Tagasi üles