/nginx/o/2017/09/03/7063441t1h6e2a.jpg)
Näituse ja Vaksali ristmiku liiklusfoori lasi linnavalitsus tööle lülitada neljapäeva pärastlõunal ja kohe hakkas juhtuma see, mis tundus plaani nõrgim koht: kui fooris süttis punane tuli, hakkasid järgmist rohelist ootavad autod seisma jääma ka Näituse raudteeülesõidukohal.
Seda ei juhtu pidevalt ja iga fooritsükliga, aga siiski sageli.
Reede hommikul Näituse ülesõidukohal autorivi silmanud ajakirjanik Jaan Olmaru märkas muu hulgas, et kõrval seisab Elroni «porgand».
Siiski ei olnud see peatuma sunnitud liinirong.
Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo ütles, et mingisugust ohuolukorda pole olnud ja mainitud rong võis manööverdada, sest sellisel kellaajal väljumist pole.
Tartu liikluskorraldusteenistuse juhataja Martin Nelis rääkis, et ristmiku foorilahendust luues mõeldi ka sellele, et autod rööbastele ei jääks, iseäranis, et nad jõuaksid ära sõita enne, kui tõkkepuud laskuvad.
Nimelt on andureid Näituse tänava sellel suunal koguni kaks. Üks on suunatud stoppjoone ja teine raudtee viimase rööpapaari juurde. Kui need n-ö näevad autosid, antakse sellel suunal maksimaalne roheline, kõik saavad minema.
«Nii on see välja töötatud,» märkis Nelis. «Aga kui tuli on fooris punane, siis autode juurdesõitmist keelata ei saa. Seda küll, et raudteele sõita ei tohi, kui ei ole veendunud, et saad sealt peatumata üle sõita. Aga see on nii pikk ülesõit.»
Liiklusseadus sätestab ühemõtteliselt, et juht ei tohi raudteed ületada, kui ta võib olla sunnitud raudtee ülesõidukohal seisma jääma.
Juhid käitusid Nelise viidatud olukorras vähemalt reedel erinevalt. Mõni jättis tõesti edasi sõitmata ja peatus tõkkepuu juures. Aga küllaga oli ka teistpidi näiteid.
Reedel Vaksali ja Näituse ristmiku liikluse sujuvust jälginud liiklusekspert Sulev Sannik, OÜ Liikluslahendus juht ja kõnealuse projekti fooriosa autor, ütles, et foori oli sellesse paika väga vaja eeskätt jalgratturite turvalisuse pärast. Neid liigub Näituse tänaval palju ning on olnud ka õnnetusi.
Kuid nagu Sannik märkis, ei saa paraku foori panna ainult ülekäigurajale, see tuli panna kogu ristmikule, mis õnnetuseks peatab ka raudteelt tulijad.
«On mõeldud, et isegi kui masinad jäävad raudteele ja tõkkepuud lastakse alla, lastakse igal juhul kõik autod üle, teistes suundades pannakse liiklus seisma,» rääkis Sannik. «Tegelikult ei tohiks rööbastel seisma jääda, juht peaks nägema, et tal ei ole kuhugi minna. Nähtavus on siin head. Häda on selles, et rööpapaare on palju.»
Sannik osutas, et jalakäijatele on see ristmik ka just sel põhjusel ebamugavam, et autod saaksid võimalikult sujuvalt raudteelt lahkuda. Jalakäija peab rohelise tellima nupuvajutusega, kuid võib juhtuda, et kui autodele samas suunas roheline juba põleb, saab ta üle alles järgmise tsükliga.
«Eks raudteeinimesed peavad oma seisukoha ütlema, kas foori saab sellisena rakendada,» nentis Sannik.
Raudteel seisma jäämine pole seal tema sõnul aga mitte uus olukord. Varem tingis selle see, kui mõni juht ootas võimalust teha vasakpööre. «Sellised olukorrad olid ka varem, kuid teistel põhjustel,» ütles Sannik.
Erki Kimber, Eesti Raudtee tehnoloogiadirektor:
Probleem on olemas ja võib tegelikult ka mujal korduda.
Oleme linnavalitsuse esindajatega suheldes kõikidele ohtudele ja puudustele viidanud ning andnud soovitusi maksimaalse ohutuse tagamiseks.
Kevadel jõudsime linnavalitsusega kokkuleppele, et foorisüsteem seadistatakse nii, et oleks tagatud autode ohutu äraliikumine ülesõidukohalt. Selleks tuleks foorisüsteem liidestada ülesõiduautomaatikaga. Meile teadaolevalt ei ole seda aga praeguse seisuga tehtud.
Kuna meie ettepanekuid ei ole täidetud, andsime ohutuse tagamiseks omalt poolt vedurijuhtidele lisahoiatuse koos korraldusega olla selles ülesõidupiirkonnas eriti tähelepanelik. Lisaks võtame esmaspäeval kindlasti linnavalitusega uuesti ühendust, et olukord kiiresti lahendada.
Seniks kuni liidestus puudub, tuleks meie hinnangul foorisignalisatsioon seadistada vilkuvale kollasele režiimile.