Kolme näidendi reMATIxis paistab maailmalõpu algus

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemuise näitleja ja lavastaja Robert Annus (26) on Sadamateatris varem vaatajate ette toonud Martin Crimpi «Linna» ja Vanemuise suures majas Ödön von Hor­váthi «Lood Viini metsadest» – mõlemad aastal 2009.
Vanemuise näitleja ja lavastaja Robert Annus (26) on Sadamateatris varem vaatajate ette toonud Martin Crimpi «Linna» ja Vanemuise suures majas Ödön von Hor­váthi «Lood Viini metsadest» – mõlemad aastal 2009. Foto: Margus Ansu

Robert Annus on seadnud Mati Undi kolm näidendit Sadamateatris etendamiseks üheks kahevaatuseliseks lavastuseks «Viimnepäev». Miks just «Peaproov», «Saunakuuldemäng» ja «Viimnepäev»?


Robert Annus, miks need kolm näidendit?

Kui mulle anti võimalus lavastada Sadamateatris, tahtsin seda teha Vanemuise draamatrupi noorema seltskonnaga. Asusin otsima materjali, mis puudutaks meie generatsiooni, ja leidsin, et Mati Undi 1970. aastatel kirjutatud «Viimnepäev» sobib hästi trupile ja on huvitav väljakutse.

Et aga «Viimnepäev» on ühes vaatuses, siis otsisin veel ja nii tulid sinna kõrvale «Peaproov» ja «Saunakuuldemäng».

Mis neid kolme peale autori ja kirjutamise aastakümne veel ühendab?

Neid ühendab viimsepäeva hõng. Kõik kolm lõpevad matiundiliku kaamosega. Need on lõplikud, ent samas jääb lõpus teadmatus, mis edasi tuleb: mis saab pärast seda, kui öeldud on viimane sõna, kui viimane peaproov ja filmivõtted on lõppenud, mis saab kahe inimese suhetest, kui nad on saunas lahku läinud... Neid kolme ühendab lõpu algus.

Kas lavastuses, mille žanriks on välja mõeldud termin rematix, on taustaks ka maailmalõpu kuulutused?

Loomulikult. Nendest ei saa üle ega ümber. 1970. aastatel kirjutatud viimsepäevatemaatika ei ole otseselt küll seotud nende maailmalõpukuulutustega. See on lugu pereisast, kelle elus kõige tähtsam asi, tema töö, sai otsa, nii et ta peab pensionile minema. See on tema viimnepäev.

Kui palju on Undi tekstist lavastamisel välja jäänud?

«Viimnepäev» on lavastuses täielikult, kusjuures sellest oli kaks varianti ja me sobitasime need kokku. «Peaproovist» ja «Saunakuuldemängust» tegime sümbioosi.

Kas vaataja ette tuleb ka midagi õõvastavat, hirmutavat, koledat? On ju Unt kirjutanud «Peaproovi» lõppu pahaendelise «Marsel­jeesi» ja näiteks «Saunakuuldemän­gus» on ta kujutanud ette näitlejaid alasti mängimas?
Viimnepäev on ikkagi teatud algus. Nii et kaamost ja ängi me ei toonita, lavastus lõpeb helgetes toonides.

Kolm teatriteksti
• Täna kell 19 esietendub Sadamateatris rema­tixiks nimetatud lavastus «Viimnepäev», mille aluseks on Mati Undi kolm teatriteksti.
• Lavastaja Robert Annus, kunstnik Kaie Kal, valgus­kujundaja Jaanus Moor.
• Mängivad Maarja Mitt, Katrin Pärn, Karol Kuntsel, Markus Luik, Tanel Jonas, Martin Kõiv, Robert Annus, Ott Ki­lusk ja Raivo Adlas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles