Jõgeva politseijuht kuritegevuse kasvust: linna on vaja rohkem kaameraid

Eili Arula
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgeva politseijaoskonna juhi Ivar Dubolazovi sõnul on neil Jõgeval toime pandud kuritegude lahendamisel suur abi olnud linna paigaldatud kaameratest, millest üks neist (pildil 
Dubolazovist paremal posti küljes) hoiab silma peal linna kesk­väljakul.
Jõgeva politseijaoskonna juhi Ivar Dubolazovi sõnul on neil Jõgeval toime pandud kuritegude lahendamisel suur abi olnud linna paigaldatud kaameratest, millest üks neist (pildil Dubolazovist paremal posti küljes) hoiab silma peal linna kesk­väljakul. Foto: Eili Arula

Statistikaameti kuivad arvud kõnelevad, et aastaga on kuritegevus kasvanud Eestis vaid kahes maakonnas, Tartu- ja Jõgevamaal. Kui Tartumaal on võrreldes möödunud aastaga kuritegevuse kasv vaid kaks protsenti, siis Jõgevamaal viisteist.

Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov ja jaoskonna menetlusteenistuse vanem Tauno Pärli tõdesid, et märgatav kuritegevuse kasv on Jõgevamaal käesoleval aastal tõesti olnud, kuid peaasjalikult on see tingitud sellest, et rohkem on registreeritud korruptsioonikuritegusid ja lähisuhte vägivalla juhtumeid.

Hea näitaja

«Kui eelmisel aastal oli samaks ajaks maakonnas registreeritud kolm korruptsioonikuritegu, siis sel aastal on neid Jõgevamaal registreeritud 34,» märkis Ivar Dubolazov. 

Foto: Graafika: Artur Kuus

Tema hinnangul on see arv silmanähtavalt suurem Torma perearstikeskuse korruptsioonijuhtumite tõttu. Et Jõgeva jaoskonnas seda liiki kuritegusid ei menetleta, pole Dubolazovil ka täpsemat ülevaadet, kui kaugele on nende episoodide lahendusega jõutud.

Tauno Pärli andmeil on enim sagenenud lähisuhtevägivallast teadaandmine. «Kui nii võib öelda, siis see on pigem hea näitaja. Inimeste teadlikkus kasvab ning julgetakse pöörduda politseisse, kui koduses tülis on elukaaslane käed käiku lasknud,» lisas ta.

Pärli rõhutas, et ükski inimene ei pea kannatama oma pereliikme vägivallatsemise käes. «Pea patja peitmine ei too lahendust. See, kes lööb korra, lööb tõenäoliselt ka edaspidi,» toonitas ta.

Mis puutub viimasel ajal Jõgeval toime pandud kuritegudesse, siis ei saa üle ega ümber kahest süütamisest, mis kuritegude kuivas statistikareas annab juurde vaid kaks ühikut, kuid sisulises mõttes on need ohtlikud juhtumid.

Nimelt lahvatasid 3. augusti öösel leegid välja Jõgeva raudteejaama endise kaubalao hoonest ning ka ühest turuputkast. Praeguseks on selge, et süütamine oli tahtlik, ning asja kohta on algatatud kriminaalmenetlus. «Töö selle juhtumiga käib, kuid kahtlustust kellelegi esitatud pole,» märkis Tauno Pärli.

Kaamerad rulaparki

Et paljud Jõgeva rulapargi lähistel elavad inimesed kurdavad seal lärmavate ja huligaanitsevate noorte pärast, on Jõgeva politseijuhid palunud linnavalitsusel kaaluda sinna kaamerate paigaldamist.

«Meil on linnajuhtidega väga hea koostöö. Olen aru saanud, et kaamerad sinna kindlasti tulevad. Lisaks tasuks paigaldada linna teistesse paikadesse ka mõningad ajutised kaamerad, sest aastaaegade vahetudes muutuvad ka inimeste kogunemiskohad,» lisas Dubolazov. 

Ta tõi võrdluseks Tartu, kus pärast mitmete kaamerate paigaldamist kesklinna pole taskuvaraste jõuke enam tegutsemas nähtud. Ka Tartu kesklinnas toime pandud vägivallakuritegude lahendamisel on turvakaameratest suur abi.

Siiski rõhutasid nii Tauno Pärli kui ka Ivar Dubolazov, et kuiva statistikat jälgides ei tohiks keegi end lasta ära hirmutada.

«Jõgeva pole kindlasti selline koht, kus keegi peaks pimedas tänaval kõndides enda tervise pärast kartma. Vägivallajuhtumeid on, kuid need sünnivad peaasjalikult ikkagi kuu alguses, pensionipäeval ja sellele järgnevatel päevadel ning peasüüdlaseks on seal kindlasti alkohol,» märkis Pärli.

Inimesed julgevad aina enam politseisse helistada

Tartu politseijaoskonna juhi kohusetäitja Alvar Pähkel on oma Jõgeva kolleegidega sama meelt. Kehalise väärkohtlemise juhtumeid on sel aastal olnud 54 rohkem kui mullu samal ajal. 

Ühelt poolt on selle arvu taga asjaolu, et inimesed märkavad järjest enam enda ümber toimuvat ning julgevad ka koduseinte vahel aset leidvast vägivallast järjest enam politseile teada anda.

«Teisalt, eks politsei on ise ka «süüdi», et neid registreeritud vägivallakuritegusid on rohkem. Varem käis politsei peretüli osalisi lepitamas, viis vajaduse korral neid kainestusmajja või siis varjupaika, nüüd oleme muutnud oma taktikat: me reageerime sellistele juhtumitele jõulisemalt ning sama jõuliselt jõuavad vägivallakuriteod ka menetlusse,» ilmestas Pähkel.

Ka on kuritegevuse näitajaid kergitanud üks dokumentide võltsimise episood, mida menetlusprotsessis käsitletakse eraldi 135 juhtumina, kuna võltsitud dokumente ja blankette oli sedavõrd palju. «Sealt see statistikaarv tulebki,» ütles Alvar Pähkel. TPM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles