Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lapsed vajavad kiires maailmas vaikuseminuteid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vaikuseminutite harjutusi pedagoogidele ja lapsevanematele õpetavad Lii Kaudne ja Egle Säre on ka enda lapsi suunanud teadlikult mõtteid ja tundeid fokusseerima. Egle Säre võttis pildistamiseks kaasa ka oma kolm last ja nende sõbra. Vasakult: Krislin, Lii Kaudne, Nelis-Katrina, Liisa, Jürgen ja Egle Säre. | FOTO: Margus Ansu

Autode virvarr, tänaval trügivad inimesed, vahetunnis lärmavad lapsed või häälekas sagin avatud kontoris hajutavad nii laste kui täiskasvanute mõtteid ning teevad keeruliseks ühele asjale keskendumise. Meid ümbritseva igapäevase segadusega toime tulemist peab aga õppima.

Miina Härma gümnaasiumis sotsiaalpedagoogina töötav Lii Kaudne leiab end tihti hommikuti oma kodu juures autoukse kõrval tegemas hingamisharjutusi. Selleks, et emotsioonid üle pea ei keeks, kui tema väikesed lapsed ei jõua end lasteaeda minekuks nii kiirelt valmis sättida, kui peaks.

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõud Egle Säre kuuleb aga juba enda teismeliseikka jõudnud tütardelt aeg-ajalt, kui ema ärritub, soovitust: «Emme, hinga!» Ent tüdrukud teavad ka ise, mida teha, kui vaja näiteks kontrolltöö või spordivõistluse eel keskenduda.

Lii Kaudne ja Egle Säre on lisaks eelnimetatud ametitele ka MTÜ Vaikuseminutid koolitajad. Üle Eesti annab kooli- ja lasteaiaõpetajatele, aga ka lapsevanematele juhiseid enda ja laste tähelepanu koondamiseks 15 koolitajat.

Kuidas võita tähelepanu?

Lii Kaudne soovitas mõelda, milline on praeguse aja lastetuba juba imikutel: ümberringi on tuhat asja, mis tähelepanu haaravad, ning lapsel on raske keskenduda millelegi olulisele. See on sootuks teistsugune keskkond kui aastakümnetetagustes lastetubades.

«Tänapäeval ongi lasteaia ja kooli õppetegevuses probleem, et lastel ei ole oskust ja vilumust hoida tähelepanu ühel asjal,» rääkis Kaudne. «Seetõttu on ka õpetajal sageli raske klassiruumis või lasteaiarühmas infot edasi anda.»

Põhikooli riiklikus õppekavas on rõhutatud, et kool peab toetama õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Ent vaimsele ja emotsionaalsele arengule on koolis seni tähelepanu pööratud kesiselt.

Lastele peab keskendumist õpetama siis, kui kõik on veel hästi ja nad on rahulikud, nii et harjutused talletuksid kehamällu.

Seetõttu ongi teiste maade eeskujul Eestis loodud meie endi lastele sobivad lühikesed harjutused, mida nendega läbi teha näiteks siis, kui nende tähelepanu on tunnis või lasteaiarühmas liialt hajunud või kui laps ei suuda vahetunnist tulles õppimisele ümber lülituda.

Lii Kaudne rõhutas, et keskendumist peab õpetama lastele siis, kui kõik on veel hästi ja rahulik, nii et harjutused talletuksid kehamällu. «Ühtegi harjutust ei saa õpetada siis, kui virvarr juba käib. Sellel hetkel ei ole ei laps ega täiskasvanu õppimisvõimeline,» lisas ta.

Põgusa ülevaate sellest, kuidas vaikuseminutite harjutusi teha, saab näiteks ettevõtmise kodulehelt helifailidena või kohe-kohe ilmuvast käsiraamatust. Ent lisaks on valmimas nutirakendus, mis aitab kriitilistes olukordades nii täiskasvanul kui lapsel oma tähelepanu ja tunnetega toime tulla.

Egle Säre tõi näite, kuidas ta aitab oma kuueaastasel pojal õhtuti uinuda: ta palub lapsel meenutada kolme asja, mis tal möödunud päeval tuju heaks tegi. «See aitab tal nii kenasti päeva kokku võtta, muidu ta lihtsalt jutustab ja jutustab nagu lapsed ikka,» lisas ta.

Lii Kaudne soovitab seda harjutust aga ka täiskasvanutele, kel on oma lastega suhted juba nii sassis, et kõik näib vaid mustades toonides. «Soovitan õhtuti koos lapsega mõelda, mis läks täna hästi, mis mulle täna sinu juures meeldis. Kui päev läbi on olnud asjad halvasti, siis õhtul on ühine positiivne hetk, mis aitab suhte fookust vaikselt muuta.»

Kui tema enda lapsed, viie- ja seitsmeaastane, omavahel riidu lähevad, laseb Kaudne neil mõelda näiteks oma jalataldade või mistahes kehaosa peale: kas tallad puutuvad vastu maad, on õhus või vastu kingi, mis tunne jalgadel on? «Suuname tähelepanu peast korraks kaugemale, et saaks rahuneda ja edasi mõelda,» rääkis Kaudne.

Egle Säre selgitas aga, et kuigi vaikuseminutite nimi võib luua mulje, et lapsed peaksid mingi kindla aja vaikuses istuma, siis tegelikkuses saab neid harjutusi teha ka kõige suurema sagina sees ja kas või jooksu pealt.

Kui näiteks tänaval kõndides jälgida hoolikalt end ümbritsevaid helisid − esmalt kõiki, siis kaugemal ja lähemal olevaid −, nõuab see erilist keskendumist, sest harjutuse ajal ei saa silmi sulgeda ning tähelepanu hajutajaid on ümberringi tohutult palju.

Kuidas olla vihane?

Ka vahetunnist klassiruumi jõudnud õpilast ootab ees sootuks teine maailm ning ta peab oskama ümber lülituda uuele tegevusele. «Ilmselgelt on teismelistel vahetunnis toimuv eluliselt palju tähtsam kui õppeaine seal klassis,» rääkis Lii Kaudne. Ent siin peab õpetaja andma lastele vaid sobiva aja ja vihje keskendumisharjutuste tegemiseks, oskus selleks peab õpilasel endal olema.

Kaudne rõhutas ka, et kindlasti ei tähenda vaikuseminutid seda, et inimene peaks oma tundeid alla suruma, vaid ta saab valida, kuidas oma käitumisega mingile emotsioonile reageerib. «Kui ma olen vihane, kas ma pean kedagi lööma, teise peale karjuma, asju lõhkuma? Pigem on küsimus, kuidas ma vihane olen,» sõnas ta.

Koolitajad on täheldanud, et mida noorematele lastele keskendumisharjutusi õpetada, seda paremini nad need oskused omandavad. Täiskasvanutel läheb sellega rohkem aega.

Ümbruse kuulamine lööb mõtted selgeks

Rohkem harjutusi leiab peagi ilmuvast vaikuseminutite käsiraamatust. / Margus Ansu

  • Leia mugav asend ja siruta selga. Lõdvesta õlad, kael ja nägu. Kui see sulle sobib, siis sule silmad. Häälesta ennast ümbritsevate helide kuulamisele. Kuula kõiki helisid nii tähelepanelikult, et ükski heli ei läheks kaotsi. Uuri, kas kuuled ka vaikust helide vahel või taga. Kui avastad, et oled kuulamise juurest kõrvale kaldunud, siis suuna oma tähelepanu lihtsalt uuesti helidele. Nüüd kuula kõige kaugemaid helisid, mida su kõrvad suudavad kinni püüda. Ja nüüd kuula kõige lähemaid helisid. Proovi kuulata helisid iseenda juures, näiteks oma hingamise häält. Selleks võid sulgeda kõrvad sõrme või peopesadega. Ava nüüd rahulikult silmad ja jää veel hetkeks helisid kuulatama.
Tagasi üles