Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kongutasse kerkis Eduard Taska auks uhke mustrirull

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Eesti naha- ja köitekunsti rajaja Eduard Taska kultuuriline jalajälg jäädvustati üleeile kivisse, täpsemalt betooni ja metalli.

Ühtlasi võivad nüüd silmal puhata lasta ka Konguta valla Annikoru küla elanikud, kelle õuele kodukandist pärit suurmeistrit mälestav suurendatud mustrirulli kujuline monument kerkis.

Konguta kooli kultuurilooklassi juhataja ning monumentaaltaiese rajamise eestvedaja Eve Hintsov seletas, et nahakunstnikud kasutavad mustrirulli nahatöös, näiteks raamatukaante, karpide või albumite musterdamiseks. «Rulli serval on muster. Kunstnik hoiab kahe käega pikast varrest kinni ja rullib mustri naha peale,» seletas ta.

Mõte Taska elu ja töö just nimelt suurendatud mustrirullile jäädvustada tekkis Hintsovil koostöös Tartu kõrgema kunstikooli skulptuuriosakonna õppejõudude Jevgeni Zolotko, Bruno Kadaku ja Anne Rudanovskiga. «Et skulptuuriosakond saaks üldse hakata mingit ideed arendama, mida skulptuuril kujutada, saatsin neile fotosid Taska ateljee tööriistadest ja seadmetest. Üks selliseid oli ka see 1923. aastal Saksamaalt Leipzigist ostetud mustrirull,» kõneles Hintsov.

Eduard Taska sündis Konguta vallas Kobilu külas 1890. aastal, kümneaastasena läks ta õppima Tartu õpetajate seminari ning sealt juba Euroopasse. 1917. aastal asus Eduard Taska riigi kunsttööstuskoolis (praegune Eesti kunstiakadeemia) õppemeistri kohale ja pani aluse sealsele nahakunsti osakonnale. Nii kerkis Hintsovi sõnul monument Kongutasse ka täpselt õigel ajal, tähistamaks eesti nahakunsti sajandat sünnipäeva.

Vanaisa jõudis tagasi koju

Teiste seas oli üleeile monumendi avamisel kohal ka Eduard Taska järeltulijaid. Tema pojatütar Marje Taska jäi Tartu kõrgema kunstikooli skulptorite tööga väga rahule ning tundis ennast kogu üritusest väga liigutatuna. «Kuna vanaisa põrm on meil Siberis kaduma läinud ja keegi ei tea, kus see on, siis oli monumendi avamisel tunne, nagu oleks vanaisa koju toodud,» lausus ta ning avaldas Konguta rahvale tänu.

Kuju rajamine läks vallale kalliks, kõiki kulusid pole veel lõplikult selgunudki. «Monument ise on 9500 eurot, leping firmaga platsi rajamiseks aga umbes 34 000 eurot, millele lisandub käibemaks,» hindas Konguta vallavanem Agu Kasetalu kuju maksumuseks.

Mäletatavasti olid just nimelt Taska monumendi rajamise suured kulud ning tõsiasi, et vallavalitsus ei korraldanud riigihanget platsi rajaja leidmiseks põhjused, miks eelmisele vallavanemale Esta Tammele kuu aega tagasi, 26. juulil umbusaldust avaldati. Tamm selgitas 28. juunil peetud volikogu istungil, et esialgu plaaniti plats rajada madalama hinnaga, mis ei läinud riigihanke alla, ning sellepärast ei korraldatud ka hanget.

Vallavanem Agu Kasetalu ei osanud veel Tartu Postimehele öelda, kas ta, arvestades Taska memoriaali maksumust, jääb tulemusega isiklikult rahule. «Ma ei ole veel päriselt kujundanud oma arusaama, kunstiinimesed ütlevad, et väga kihvt,» lausus ta.

Tagasi üles